|
Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli [[Firenze]] pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti [[Toscana]], Certaldo, tema isa elulinn.
Boccaccio kasvas üles [[Firenze]]s. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'gaMardoliga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccaccio'tBoccacciot õpetas Giovanni Mazzuoli, jakes temalttutvustas saiteda ta varajase tutvumisevarakult [[Dante]] töödegaloominguga. 1327. aastal kolis ta [[Napoli]]sse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks.Boccaccio määrati õpipoisiks sealselles pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis ta oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida.
Paistab,Ilmselt etmeeldis õigusteadus Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustadaluua häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varsemateksvarasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330-ndatel1330ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio.
Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : ''Filostrato'', ''Teseida'', ''Filocolo'' ja ''La caccia di Diana''.
Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnnesminnes pankrotti. Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul, jätkas ta oma tööd, kirjutas ''Comedia delle ninfe fiorentine'' (tuntud ka kui ''Ameto''), segu proosast ja luulest, aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse ''Amorosa visione'' 1342. aastal ja ''Fiammetta'' 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'gaBostichiga.Tema isa lapsed esimesest abielust olid kõik surnud (peale Boccaccio) ja talle tegi headmeeltheameelt poja, Iacopo sünd, aastal 1344. Boccacciost endastki sai jälle ebaseaduslik isa, kui [[Ravenna]]s sündis Violante.
Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem [[Decameron]]is. Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Alatest 1347-ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaaži. Vaatamata tema väidetele, ei ole kindel kas ta oli tegelikult kohal katku poolt rüüstatavas Firenzes. Ta kasuema suri epideemia ajal ja ta isa suri 1349. aastal. Nüüd perekonnapea rollis olev Boccaccio oli sunnitud võtma ette aktiivsema rolli.
|
