Kalev Kesküla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Kesküla jõudis Eesti kirjandusse koguga "Läbi linnaöö" ([[1986]]), mis torkas silma sotsiaalsuse poolest. Ka tema hilisem luule on käsitlenud ühiskondlikke teemasid, kuid [[Piret Viires]]e hinnangul on selles süvenenud mahe iroonia.<ref>Piret Viires [http://www.estlit.ee/?id=10875&author=10875&c_tpl=1066&make_sections=1 Kalev Kesküla biograafia] (inglise keeles) [[Eesti Kirjanduse Teabekeskus]]e kodulehel</ref> Kesküla kirjutab eelkõige kultuurilistest assotsiatsioonidest küllastunud vabavärssi.
[[1998]]. aastal lõi laineid Kesküla irooniline ja avarapilguline kogu "[[Vabariigi laulud]]", mis pälvis samal aastal [[Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] luule eest. Viirese iseloomustust mööda on Eesti selles kehastunud tüüpilise Eesti mehena, kes oma puudujääkidele vaatamata armastab oma kodanikke ning hoolitseb nende eest.<ref>Piret Viires [http://www.estlit.ee/?id=10875&author=10875&c_tpl=1066&make_sections=1 Kalev Kesküla biograafia] (inglise keeles) [[Eesti Kirjanduse Teabekeskus]]e kodulehel</ref>
Ka [[2002]] ilmunud luulekogu "[[Platoni riigis]]" kandideeris kultuurkapitali luulepreemiale. ""Platoni riigis" on üks põhjuseid, miks kodumaist kirjandust 2002 hakatakse ehk meenutama just luulele kuulunud aastana," kirjutas selle kohta [[Jan Kaus]]. Tema kirjelduses "kangastub Kesküla sõnakasutus hiiglasliku asfalteeritud [[Akropol]]ina, mida püütakse elavdada plastmasskuuskedega ja millel maanduvad roostes lennukid". Samas leidis Kaus, et "Kesküla suursugune iroonia on nauditavalt hambutu".<ref>[[Jan Kaus]] "[http://195.250.160.49/viewdoc/E1C0894CA86CC6CEC2256CED00513631 Kalev Kesküla "Platoni riigis"]" Eesti Ekspress, 27. märts 2003.</ref>
[[2008]] koostas Kesküla mahuka mälestustekogu [[Mati Unt|Mati Undist]] "Undi-jutud". Kogumikku kuuluvad 45 kirjutist, dokumentaallisad ja register.
Kesküla 50. sünnipäevaks [[2009]]. aastal üllitatud proosakogu "Elu sumedusest" tekste nimetas [[Mihkel Mutt]] arvustuses "marginaali, novelleti ja kolumni vahepealseteks", iseloomustades neid ka soomepäraste ja luulesarnastena.<ref>[[Mihkel Mutt]] "[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9752:ueksildase-uitaja-motisklused&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3276 Üksildase uitaja mõtisklused]". Sirp, 20. november 2009.</ref> Kriitik [[Maire Liivamet]]s pidas Kesküla sama kogumiku põhjal aga "hea ja mugava inimese võrdkujuks", leides neist "võrratut elujaatust ja hingerahu". Liivamets nimetas Kesküla loomingut žanrilt "[[miniatuur]]ideks ehk [[proosaluule]]ks" ning võrdles teda [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]] ja [[Jaan Kruusvall]]iga.<ref>[[Maire Liivamets]] "[http://kirjandusjakeel.blogspot.com/2009/12/kalev-keskula-elu-sumedusest.html Kalev Kesküla. Elu sumedusest]" [[Kirjanduse ja keele ajaveeb]], 21. detsember 2009</ref>
Lisaks kirjandustegevusele oli Kesküla Eesti juhtiv [[vein]]ikirjanik ja -lektor. Tema sulest on ilmunud esimene eesti keeles kirjutatud veinileksikon "Veinijuht" (2004) ja "Kalev Kesküla uus veinijuht" (2007). Kesküla oli [[Berlin Meeder]]i teose "Vein – aegumatu armastus" üks toimetajaist ning aitas koostada [[Selver]]i veiniatlast. Kesküla avaldas regulaarselt veiniarvustusi ajalehes [[Eesti Ekspress]].
| |||