Neutraliteet: erinevus redaktsioonide vahel

Mõtteid Eesti neutraalsusest arendati juba iseseisvuse sünniajal ja see jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Eesti Maapäeva vanematekogu ja Maavalitsuse 24. jaanuaril 1918 välisriikidele adresseeritud memorandumis Eesti iseseisvuse otsuse kohta rõhutati, et Eesti peab saama kuulutatud erapooletuks maaks ja selleks tuleb nõuda välisriikide tagatist. 3. novembril 1938 kiitis Riigikogu heaks neutraliteedi seaduse ehk nn erapooletuse korraldamise seaduse, mis võttis aluseks Haagi konventsioonid. Selles seaduses sätestati Eesti sadamatesse ja territoriaalvetesse sisenemise kord, erandid, kitsendused ja tingimused.<ref>Ilmjärv, Magnus (2004) Peatükk: „Eesti välispoliitika 1930. aastatel: Eesti neutraliteedi-poliitika“ raamatust Sõja ja rahu vahel. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani, Tallinn, S-Keskus, lk 73</ref> Eesti, koos Läti ja Leeduga, kuulutas end neutraalseks alles 1938. aasta detsembris. Nõukogude Liidu kallaletungi ohu kasvades kutsusid Läti ja Leedu oma kodanikke juba reservvägede teenistusse, kuid Eestis seda ei tehtud, vaid leiti, et ennast on võimalik paremini kaitsta vaid neutraliteeti rõhutades. Eesti neutraliteedil põhinevat kaitset õõnestas suuresti Poola allveelaeva Orzel´i tulemine Tallinna 14. septembril. Eesti ei suutnud vastavalt neutraalse riigi kohustustele sõjalaeva interneerida (kinni pidada) ja see põgenes 18. septembril. Seda kasutasid ära Moskva võimud, väites et Balti riikide sadamad peidavad Poola allveelaevu ja sealsed valitsusringkonnad toetavad nende aktsioone. Selle survestamise ja Eesti valitsuse järelandmiste tagajärjel sõlmiti lõpuks Eesti ja Nõukogude Liidu vahel baasideleping, mis põhimõtteliselt tõi kaasa Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamise.<ref>Zettberg, Seppo (2009) Eesti ajalugu, Tallinn, kirjastus Tänapäev, lk 473</ref> Samas on sõjaajaloolane Mart Sarapuu, kes uuris põhjalikult Orzeli juhtumit, öelnud, et Moskva oleks survestamise ettekäände leidnud selle intsidendi puudumisel ka mujalt.<ref>[[Hanno Ojalo|Ojalo, Hanno]] (2010) 1939: kui me valinuks sõja, Tallinn, [[Grenader Kirjastus(kirjastus)|Grenader]], lk 34</ref>