Evolutsioonipsühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}}
 
'''Evolutsiooniline psühholoogia''' on [[neodarvinism|neodarvinlik]] [[psühholoogia]] suund, mis püüab seletada inimese [[psüühilised omadused|psüühilisi omadusi]] [[looduslik valik|loodusliku valikuga]], taandades kõigi [[käitumine|käitumuslike]] omaduste põhjused [[reproduktiivne tunnus|reproduktiivsetele tunnustele]] ja [[suguline valik|sugulisele valikule]]. Evolutsiooniline psühholoogia põhineb [[sotsiobioloogia]] teooria rakendamisel inimesele.
 
Sie ist also nicht inhaltlich begrenzt, vielmehr stellt sie der gesamten [[Psychologie]] einen neuen methodischen Ansatz zur Verfügung. In der evolutionären Psychologie spielen klassische psychologische Daten weiterhin eine große Rolle, werden jedoch beispielsweise durch Erkenntnisse über die [[Stammesgeschichte des Menschen]], [[Jäger und Sammler]]-Studien oder [[Ökonomie|ökonomische]] Modelle ergänzt.
 
Evolutsiooniline psühholoogia sai alguse [[Charles Darwin]]ist, kes esitas hüpoteesi, et inimeste [[sotsiaalsed instinkt]]id on kujunenud loodusliku valiku teel. Darwini ideed inspireerisid hiljem näiteks [[William James]]i ja [[Sigmund Freud]]i, aga enamik 20. sajandi psühholooge püüdis inimeste käitumist seletada [[biheiviorism]]i raames. [[E. O. Wilson]] avaldas 1975 raamatu "Sotsiobioloogia", mis aitas võta kokku varasemaid seisukohti ja teha teoreetilisi edusamme evolutsiooniteooria suhtes ja selgitada sotsiaalset käitumist loomadel, sealhulgas inimesel. [[Jerome Barkow]], [[Leda Cosmides]] ja [[John Tooby]] populariseerisid terminit "evolutsiooniline psühholoogia" 1992 avaldatud raamatus "[[The Adapted Mind: Evolutionary Psychology and The Generation of Culture]]"<ref name="The Adapted mind">Tooby, John; Barkow, Jerome H.; Cosmides, Leda (1995). The Adapted mind: evolutionary psychology and the generation of culture. Oxford [Oxfordshire]: Oxford University Press. ISBN 0-19-510107-3</ref>.
9. rida ⟶ 11. rida:
== Ajalugu ==
=== Darwin ===
Charles Darwin tegeles elu lõpus palju loomade emotsioonide ja psühholoogialepsühholoogiaga. Ta kirjutas evolutsioonilise psühholoogia teemadel raamatud "[[The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex]]" (1871) ja "[[The Expression of the Emotions in Man and Animals]]" (1872). Darwin võttis kasutusele [[suguline valik|sugulise valiku]] mõistet ja andis seletuse loomade kehastruktuuridele, mis tundusid olevat ellujäämisega mitteseotud (näiteks [[paabulind|paabulinnu]] saba). [[Altruism]]i püüdis Darwin seletada [[rühmavalik]]u ja [[hõimuvalik]]u abil. Hoolitsemine oma rühma liikmete eest tundus olevat vastuolus loodusliku valikuga, mis soosib tugevat isendit. Darwin arvas, et kuigi isendi altruistlik käitumine vähendab tema isiklikke ressursse, suurendab see kogu rühma toimetulekuvõimet. Sel juhul seletaks altruismi teket rühmadevaheline konkurents ja [[rühmavalik]]<ref>Shermer (2004). The Science of Good and Evil. Henry Holt and Co. ISBN 978-0-8050-7769-8</ref>.
 
=== 20. sajandi esimene pool===
39. rida ⟶ 41. rida:
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Kirjandus==
*[[Aaron Sell]], [[Edward H. Hagen]], [[Leda Cosmides]], [[John Tooby]]. Evolutionary Psychology: Applications and Criticisms. – [[Lynn Nadel]]. (toim). ''Encyclopedia of Cognitive Science'', John Wiley & Sons, Hoboken, 2006, ISBN 0-470-01619-1
 
== Välislingid ==