Südame-veresoonkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
30. rida:
==Ajaloolist==
[[Hiina]]s tunti vere tsirkulatsiooni, mille keskmeks on süda, kontseptsiooni arvatavasti juba 475 (kuni 2697) eKr sellest annavad tunnistust sissekanded ''[[Nei Jing]]'' 'is.<ref>Yuan-Cheng Fung, [http://books.google.ee/books?id=TlbXtdbT6D8C&pg=PA14&dq=history+of+circulation+system&hl=et&sa=X&ei=kbaeU5v8HYXB7Abo6YDICw&ved=0CBoQ6AEwADgU#v=onepage&q=history%20of%20circulation%20system&f=false Biomechanics: Circulation], lk 15, 1997, Springer Verlag, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
[[Vana-Kreeka]] [[arst]]id [[Hippokrates]] Kosilt ja [[Galenos]] uskusid, et kardiovaskulaarsüsteem koosneb kahest eraldiseisvast soontevõrgustikust: arteritest ja veenidest.▼
▲[[Vana-Kreeka]] [[arst]]id [[Hippokrates]]
Praxagoras Kosilt ([[vanakreeka keel]]es Πραξαγόρας ὁ Κῷος) uskus, et arterid sisaldavad üksnes õhku, uurijate arvates seetõttu, et lahti lõigatud loomade surnukehade sees olevad arterid olid tühjad.
Kuni Harvey ajani (ja tegelikult veel mõni aeg hiljemgi) valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat [[kehavedelik|vedelikku]]. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda<ref>Plinio Prioreschi, [http://books.google.ee/books?id=H3ZaIYAaOSQC&pg=PA403&dq=history+of+circulation+system&hl=et&sa=X&ei=GbCeU66aEqSM7AaH5YHQAw&ved=0CEcQ6AEwBg#v=onepage&q=history%20of%20circulation%20system&f=false A History of Medicine: Roman medicine], lk 404, Horatius Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht.
| |||