Konsulaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eestil on uuem 2013. aastal jõustunud Konsulaarseadus, kus ei ole enam seda kirjas. Konsulaarsuhete Viini konventsiooni järgi ei kuulu peakonsulaat näiteks enam konsulaadi alla. Kutse- ja karjäärikonsulaat on sünonüümid. |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Konsulaat''' on [[riik|riigi]] [[välisesindus]], mis kaitseb välisriigis selle riigi [[kodanik]]e õigusi ja annab neile [[konsulaarabi]].
Konsulaat võib asuda [[suursaatkond|suursaatkonnas]], [[saatkond|saatkonnas]] või olla iseseisev asutus.
Konsulaadid jagunevad [[karjäärikonsulaat|karjääri]]- ja [[aukonsulaat|aukonsulaatideks]], nende esindajaid nimetatakse tavapäraselt vastavalt [[Konsul (diplomaatia)|konsuliteks]] ja [[aukonsul|aukonsuliteks]]. Üldjoontes on karjääri- ja aukonsulaatide ülesanded väga sarnased ja mõisted kasutusel suisa sünonüümidena: mõlema puhul on kesksel kohal kodanike abistamine, ärialane teavitamine ja kahepoolsed suhted [[konsulaarpiirkond|konsulaarpiirkonnas]].<ref>[[Torsten Örn|Örn, Torsten]] 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 60-61</ref>
Sõltuvalt traditsioonidest kutsutakse konsuleid ja aukonsuleid konsulaatidega – nii karjääri- kui ka aukonsulaatidega – tihedate suhete hoidmise nimel aeg-ajalt [[lähetajariik|lähetajamaale]], et nad tutvuksid riigiga, mille huve nad esindavad.<ref>Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 62</ref>
== Ajalooline käsitlus ==
Konsulaadid on kas [[kutsekonsulaat|kutse]]- või aukonsulaadid, mida vastavalt juhib [[kutsekonsul|kutse]]- või aukonsul. Konsulaadid jagunevad [[peakonsulaat]]ideks, konsulaatideks, [[asekonsulaat]]ideks ja [[konsulaaragentuur]]ideks. Neid juhivad vastavalt [[peakonsul]]id, konsulid, [[asekonsul]]id ja [[konsulaaragent|konsulaaragendid]].<ref>[http://www.hot.ee/seadustekogu/skxii-5-1.html Konsulaarseadus] (RT 1933, 97, 697)</ref>.
==Vaata ka==
| |||