Erinevus lehekülje "Meeskohus" redaktsioonide vahel

Lisatud 3 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P
'''Meeskohus''' (''Manngericht'') ehk [[vasallikohus]] oli [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa]]l tegutsenud kohtuasutus.
 
Meeskohus arutas algselt ainult [[vasall]]ide ja rüütlite [[süütegu]]si,sid. kunaKuna [[maahärra]] ei saanud kohut mõista vasallide üle, siis süütegude arutamisel esindas Meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasallkonda.
 
Meeskohtu kompetentsi kuulusid esialgu maakonna vabade elanike tsiviilasjad. 1630. aasta reform laiendas meeskohtu pädevust ning anti meeskohtule anti menetlemiseks esimese [[instants]]ina [[talupoeg]]ade kriminaalasjad. Alates 1636. aastast hakkas kohtuliikmeid ([[meeskohtunik]] ja kaks kaasistujat) valima kohalik [[rüütelkond]] kolmeks aastaks.
 
Aastatel 1653. ja 1664. anti osa aadlike tsiviilasju [[ülemmaakohus|ülemmaakohtu]] [[kompetents]]i. Meeskohtute lahendada jäid piiritülid, võla-, konkursi- ja pärandinõuded, kinnis- ja vallasvarade müügi asjad ning talupoegade ja mitteaadlike kriminaalasjad. Meeskohtute otsused kinnitas ülemmaakohus.
[[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehalduskorra]] ajal, aastatel 1783–1797 tegutsesid meeskohtute asemel [[kreisikohus|kreisikohtud]] ja [[alammaakohus|alammaakohtud]].
 
Pärast meeskohtute likvideerimist [[1889]]. aastal läksid meeskohtute funktsioonid edasi [[rahukohus|rahukohtute]]le ja [[ringkonnakohtus|ringkonnakohtutele]].
 
==Eestimaa meeskohtud==