Redaktsioon: 21. aprill 2014, kell 21:57 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. juuni 2014, kell 11:01 redigeeri eemalda Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 139 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Meeskohus''' (''Manngericht'') ehk [[vasallikohus]] oli [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa]]l tegutsenud kohtuasutus. Meeskohus arutas algselt ainult [[vasall]]ide ja rüütlite [[süütegu]]~~si,~~sid. ~~kuna~~Kuna [[maahärra]] ei saanud kohut mõista vasallide üle, siis süütegude arutamisel esindas Meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasallkonda. Meeskohtu kompetentsi kuulusid esialgu maakonna vabade elanike tsiviilasjad. 1630. aasta reform laiendas meeskohtu pädevust ning ~~anti~~ meeskohtule anti menetlemiseks esimese [[instants]]ina [[talupoeg]]ade kriminaalasjad. Alates 1636. aastast hakkas kohtuliikmeid ([[meeskohtunik]] ja kaks kaasistujat) valima kohalik [[rüütelkond]] kolmeks aastaks. Aastatel 1653. ja 1664. anti osa aadlike tsiviilasju [[ülemmaakohus\|ülemmaakohtu]] [[kompetents]]i. Meeskohtute lahendada jäid piiritülid, võla-, konkursi- ja pärandinõuded, kinnis- ja vallasvarade müügi asjad ning talupoegade ja mitteaadlike kriminaalasjad. Meeskohtute otsused kinnitas ülemmaakohus. 9. rida: [[Tallinna asehaldurkond\|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond\|Riia asehalduskorra]] ajal, aastatel 1783–1797 tegutsesid meeskohtute asemel [[kreisikohus\|kreisikohtud]] ja [[alammaakohus\|alammaakohtud]]. Pärast meeskohtute likvideerimist [[1889]]. aastal läksid meeskohtute funktsioonid edasi [[rahukohus\|rahukohtute]]le ja [[ringkonnakohtus\|ringkonnakohtutele]]. ==Eestimaa meeskohtud==

Meeskohus: erinevus redaktsioonide vahel