Redaktsioon: 10. november 2013, kell 18:12 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2014, kell 14:24 redigeeri eemalda SPiret (arutelu \| kaastöö) 35 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Matsalu laht Haeska rannaniit.jpg\|pisi\|Vaade Matsalu lahele ning Haeska rannaniidule Haeska linnuvaatlustornist.]] [[Pilt:Santagadea.jpg\|thumb\|Rannaniit [[Tapia de Casariego]]s [[Biskaia laht\|Biskaia lahe]] ääres [[Hispaania]]s]] '''Rannaniit''' (vanemas kirjanduses ka: ''randniit'') on mereäärne madal [[rohumaa]], mis [[kõrgvesi\|kõrgvee]] aegu võib jääda vee alla. ▼ ▲'''Rannaniit''' (vanemas kirjanduses ka: ''randniit'') on mereäärne madal [[rohumaa]], mis [[kõrgvesi\|kõrgvee]] aegu võib jääda vee alla. ~~Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad [[soolane vesi\|soolast]] või [[riimvesi\|riimveelist vett]] ja [[sooldunud muld]]a.~~ == Iseloomustus == ~~Rannaniidud on [[avatud kooslus\|avatud kooslused]] ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud [[karjamaa]]dena.~~ [[Rannaniit\|Rannaniidud]] on sajandeid olnud põline [[loomad\|loomade]] karjatamise koht, seda ala on nimetatud ka [[rannaniit\|rannakarjamaaks]] või [[rannaniit\|rannarohumaaks]]. Sisemaa poole minnes lähevad [[rannaniit\|rannaniidud]] üle kas rannalähedaseks niiduks, [[Loopealne\|loopealseks]], [[Puisniit\|puisniiduks]] või [[rannikumets\|rannikumetsaks]], vahel ka [[põllumaa\|põllu]]- või [[karjamaa\|karjamaaks]]. Sagedase kõrge [[veetase\|veetaseme]] tõttu on [[Rannaniit\|rannaniidu]] [[muld\|mullad]] sooldunud ja neil saavad kasvada ainult sellistele tingimustele kohanenud [[Taimed\|taimeliigid]].<ref name="">Talvi, T. 2001. [[Pool-looduslikud kooslused]]. [[Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus]], Tõravere trükikoda.</ref> Seetõttu kasvavad [[Rannaniit\|rannaniidul]] [[taimed]], mis taluvad [[soolane vesi\|soolast]] või [[riimvesi\|riimveelist vett]] ja [[sooldunud muld]]a. Rannaniidud on [[avatud kooslus\|avatud kooslused]] ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud [[karjamaa]]dena. == Rannaniitude tähtsus == [[Rannaniit\|Rannaniidud]] on paljude tänapäeval haruldaseks jäänud [[Taimed\|taime]]- ja [[Loomad\|loomaliikide]] elupaikadeks, [[Rannaniit\|ranna-]] ja ka [[Lamminiidud\|lamminiidud]] on olulised [[Rändlinnud\|rändlindude]] peatus ja toitumiskohad ning [[Kurvitsalised\|kurvitsaliste]] elupaigad.<ref name="">Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Tõravere trükikoda.</ref> == Probleemid rannaniitudega == [[Rannaniit\|Rannaniitude]] seisund on võrreldes eelmine sajandiga kõvasti halvenenud. Pealetungiva [[Roostik\|roostiku]] juurdekasvu on märgata üha rohkem. Kui [[rannaniit\|rannaniite]] enam ei karjatata, siis on [[Pilliroog\|roog]] ja muud kõrgekasvulised liigid peale tunginud. [[Rannaniit\|Rannaniite]] taastada on aga märksa tülikam kui hoida neid kasvõi senises seisundis. Pealegi – kunagine elurikkus taastub väga pikkamööda, kulub vähemalt aastakümneid.<ref>Kukk, T. 2013. Loopealsed ja puisniidud. [[Eesti Loodus]], 4, 2.</ref>Viimastel kümnenditel on [[pilliroog]] muutunud tõsiseks probleemiks, seda eriti [[Kaitsealade võrgustik\|kaitsealadel]], aga ka teistes paikades. Peamisi põhjuseid, miks see [[taim]] on viimastel aegadel hõivanud uusi kasvukohti, on mitmeid: vähenenud on maakasutus, eriti karjatamine ja niitmine, soodsalt on mõjunud ka [[kliimamuutused]], sest on olnud võrdlemisi pehmed [[talv\|talved]] ilma püsiva merejääta. Jää liikumine hävitaks [[Pilliroog\|pilliroo]] [[Risoom\|risoome]], keskmine [[Õhutemperatuur\|õhutemperatuuri]] tõus aga soodustab [[pilliroog\|pilliroo]] kasvu.<ref>Kask, Ü., Kask, L. 2013. Pilliroog ja selle kasutus. [[Eesti Loodus]], 2, 48-51</ref> == Viited == <references /> == Vaata ka == *[[Randu pļavas]]

Rannaniit: erinevus redaktsioonide vahel