Eesti maalammas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SPiret (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
SPiret (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
 
== Iseloomustus ==
[[Eesti maalammas]] on väga vastupidav, söötmis- ja pidamistingimuste suhtes vähenõudlik ning hästi kohanenud. [[Jäär|Jäärad]] on enamasti sarvedega, pea on väike (laius 12 cm, pikkus 20 cm), kõrvad lühikesed. Saba on lühike (1948. a. [[Saaremaa|Saaremaalt]] kogutud andmetel keskmiselt 23,6 cm), kere võrdlemisi lühike (64–70 cm), selg sagedasti nõgus, laudjas luipu, turja kõrgus 55–58 cm, rinna laius 16–18 cm ja ümbermõõt 78–80 cm. Pea ja jalad ei ole kaetud [[vill|villa]], vaid läikiva karvaga. Villa värvus on valge, hall, pruun, must; vill on jäme, koosnedes alus- ja pealisvillast. Pealisvillkarvad on jämedad, sirged ja alati alusvillkarvadest pikemad, [[talv|talvel]] on neid 15% villakust. Alusvillkarvasid on [[talv|talvel]] 80% ja üleminekukarvasid 5%, toimub karvavahetus: [[suvi|suvel]] väheneb alusvillkarvade osakaal. Villatoodang on keskmiselt 2 kg. Täiskasvanud [[jäär|jäärad]] kaaluvad 40–55 kg, [[utt|uted]] 35–45 kg, olenevalt söötmisest. [[Eesti maalambad|Maalambad]] on viljakad (kaksikud, kolmikud, nelikud), [[Lambatall|tallede]] sünnikaal 2–3 kg, [[Lambatall|talled]] on tugevad ja haigestuvad harva, kaheksakuuselt kaaluvad noorlambad 20–25 kg. Hästi süüa saades annab [[utt]] neljakuusel imetamisperioodil 80–150 kg piima. Liha on jämedakiuline, nuumamisel ladestub rasv naha alla ja siseelundeisse.<ref name="">Ärmpalu-Idvand, A. 2009. Kihnu maalammas on elus ja hea tervise juures. Eesti Loodus, 10, 6-12.</ref>
== Esimesed ülesmärked Eesti maalambast ==
Esimesed kirjalikud andmed [[Eesti maalammas|maalamba]] kohta pärinevad [[18. sajand|18. sajandi]] lõpust.<ref>Lepik, K. 2011. Ohustatud tõud ja põlistõud. Eesti Loodus, 2, 29-31.</ref> Põhjalikud andmed Eesti maalambast pärinevad [[Kristjan Jaama|Kristjan Jaamalt]] 1959. aastast: eesti jämevillaline maalammas kuulub põhja-lühisabaliste lammaste hulka, majandusliku klassifikatsiooni järgi kasukanahalammaste sekka.<ref name="">Ärmpalu-Idvand, A. 2009. Kihnu maalammas on elus ja hea tervise juures. Eesti Loodus, 10, 6-12.</ref>
== Maalamba säilitamine ==
[[Maalambaentusiastid]] on palju ära teinud meie [[Eesti maalammas|maalamba]] säilitamiseks. Esialgu koonduti [[Eesti maalamba ühing|Eesti maalamba ühingusse]] (EMLÜ), et leida üles võimalikult palju [[Eesti maalammas|maalambaid]] ja võtta need kaitse alla. Nüüdseks on sellest ühingust välja kasvanud teisigi maalammaste hoiuühendusi, üks olulisemaid on [[Kihnu maalambakasvatajate selts]]. EMLÜ-l oli andmeid, et [[Eesti maalammas|maalammas]] võib olla säilinud küllalt arvukalt [[Lääne-Eesti|Lääne-Eestis]], vähesel määral [[Lõuna-Eesti|Lõuna-Eestis]] ja mujalgi. Ohustatud põlistõuge peetakse väärtuslikuks kogu Euroopas, seepärast taotleti [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa looduse fondi]] (ELF) maalambaprojekti juhi Kaia Lepiku eestvedamisel [[Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO)|Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonilt (UNESCO)]] toetust, et teha [[Eesti maalammas|maalamba]] kohta teaduslik analüüs. UNESCO pidas projekti väga oluliseks ja andis selle tarbeks raha, toetust leiti ka muudest allikatest.<ref>Saarma, U. 2009. Eesti ja Euroopa põlislammaste lugu kahe teadusuuringu valguses. Eesti Loodus, 10, 13-17.</ref>