Redaktsioon: 21. mai 2014, kell 20:12 redigeeri Raamaturott (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 49 245 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2014, kell 11:50 redigeeri eemalda Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust →‎Biograafia Uuem muudatus →
6. rida: Carl Stumpf sündis [[Wiesentheid]]is, [[Kitzingeni kreis]]is, [[Alam-Frangimaa]]l, [[Baieri]]s (tänapäeva Saksamaa). Ta oli kohaliku füüsiku Eugen Stumpfi ning Marie Adelmann Stumpfi poeg. Tema perekonnas oli olnud pikk uurijate ning akadeemikute ajalugu ning seetõttu tutvus Stumpf teadusega väga noores eas. Tema põhihuviks oli aga hoopis muusika ning kümneaastaselt ta juba komponeeris ning mängis kuut instrumenti. Stumpf käis kohalikus gümnaasiumis, pärast mida ta alustas õpinguid [[Würzburgi ~~ülikool~~Ülikool]]is, uurides esteetikat ning teadust. Ülikoolis kohtus ta fenomenoloogi [[Franz Brentano]]ga, kes mõjutas Stumpfi muutma oma eriala filosoofia ning teaduse suunas. Brentano julgustas Stumpfi ka jätkama oma doktoriõpinguid [[Göttingeni ~~ülikool~~Ülikool]]is. 1868 sai Stumpf oma doktorikraadi [[Rudolph Hermann Lotze]]'lt. [[1869]] astus Stumpf katoliku seminari, et õppida preestriks. Aasta hiljem ta lahkus sealt, sügavalt pettunud kiriku dogmaatilisuses. Selle asemel hakkas ta Göttingenis Filosoofia osakonnas instruktoriks. Sealt tutvus ta [[Wilhelm Weber]]i ning [[Gustav Fechner]]iga ning töötasid koos mitmete psühholoogiliste eksperimentide kallal. [[1873]] sai Stumpf filosoofia professoriks Würzburgi ülikoolis. Seal alustas ta heli ning tajuuuringutega, avaldades esimese köite oma Tonpsychologie'st 1883. 1878 abiellus ta Hermine Biedermanniga. Aasta hiljem võttis ta vastu koha filosoofia professorina [[Praha ülikool]]is. 1884 alustas ta õpetamist [[Halle ~~ülikool~~Ülikool]]is ning 1889 [[Müncheni ~~ülikool~~Ülikool]]is. 1894 jäi Stumpf [[Berliin]]i [[Berliini ~~ülikool~~Humboldti Ülikool\|Friedrich Wilhelmi Ülikool]]i, kus temast sai Berliini Psühholoogiainstituudi professor, mille varem oli rajanud [[Hermann Ebbinghaus]]. Stumpf korraldas instituudi ümber ning asutas oma laboratooriumi, mis sai kuulsaks kogu maal. Sellest instituudist sai põhikonkurent [[Wilhelm Wundt']]i psühholoogialaboratooriumile [[Leipzigi ~~ülikoolis~~Ülikool]]is. Stumpf jäi oma karjääri lõpuni Berliini. 1896 juhtis Stumpf Kolmandat Rahvusvahelist Psühholoogia Kongressi.

Carl Stumpf: erinevus redaktsioonide vahel