Friedrich Georg Wilhelm Struve: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
aps |
Resümee puudub |
||
12. rida:
[[Tartu Tähetorn]]i ees on Friedrich Georg Wilhelm Struvele pühendatud [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument|monument]].
== Fr. G. W. Struve panus eksperimentaalpsühholoogiasse ==
On vähe tuntud fakt, et Struve tööd aitasid kaas nn personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele [[eksperimentaalpsühholoogia]]s. Nimelt andis [[George Frederic Parrot]] 1811. Aastal noorele andekale filoloogile eristipendiumi, et viimane saaks pühenduda uuele teemale: matemaatikale ja astronoomiale.
Mõne aasta möödudes sai Struvest Tartu ja [[Friedrich Wilhelm Bessel]]ist (1784-1846) [[Königsberg]]i observatooriumi direktor. Noorte astronoomide peamisteks töövahenditeks olid metronoom ja enda silm. Astronoomiliste asukohatade kindlaksmääramiseks kasutati [[Bradley meetod]]it, mis seisnes selles, et vaatleja pidi kokku viima vaadeldava asukoha metronoomi kindlaksmääratud löögi hetkega. [[Friedrich Wilhelm Bessel|Bessel]] mõistis, et vaatlejatevahelised erinevused ei tulene lohakusest nagu oli arvanud [[Greenwich]]i observatooriumi kuninglik astronoom [[Royal Nevil Maskelyne]] enda ja assistendi [[David Kinnebrook]]’i tulemusi kõrvutades. Taibanud, et vaatlused erinevad süstemaatiliselt arvutas ta igale vaatlejale välja oma „personaalse võrrandi“. [[Friedrich Wilhelm Bessel|Bessel]] pidas kõige silmapaistvamaks uurijaks Wilhelm Struvet, mistõttu oli loogiline teha oma esimene võrdluse just temaga. Nagu Bessel oletas aitas indiviidide erinevuste arvessevõtmine vaatlustulemused võrreldavaks muuta.
1879. aastal tegi [[Wilhelm Wunt]]i õpilane [[Max Fridrich]] esimeses eksperimentaallaboratooriumis katse „personaalse võrrandi“ fenomenist, mida hakati nimetama komplikatsooni eksperimendiks. <ref>Allik, J. (2007). History of experimental psychology from an Estonian perspective. Psychological Research, 71(6), 618–625. doi:10.1007/s00426-006-0051-9</ref>
== Isiklikku ==
| |||