Erinevus lehekülje "August Weizenberg" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Õppis ja töötas [[1871]]. aastast [[Berliin]]is ja [[München]]is, olles sealses [[Müncheni Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemias]] professor Weidemanni modelleerimisklassis. Münchenis müüs skulptor suhteliselt edukalt oma töid ning seal on valminud sellised teosed nagu "Hamlet", "Noormees oja ääres", "Neiu kaebus"<ref name="RK, 1947" />.
 
[[1873]]. sõitis Weizenberg [[Viini maailmanäitus]]ele, kaasas "Tütarlapse kaebus" ja "Noormees oja ääres"<ref name="AW 30" />. Seal ta aga tellimusi ei leidnud ning kolis juba samal aastal [[Rooma]], kuhu jäi 17 aastaks. Roomas valmisid hulk tema parimaid töid: "Ophelia", "Ema armastus", "Lapse armastus", "Usk", "Lootus" jt. Lisaks sai ta kodumaalt rea tellimusi büstidele ja hauasammastele<ref name="RK, 1947" />. 1878. esines Weizenberg [[Pariisi maailmanäitus]]el, kus "Hamlet" leidis äramärkimist ning omandati 15 000 frangi eest<ref name="RK, 1947" />. Külastanud Peterburi läks skulptor tagasi Itaaliasse, kus valmisid "Barrabas", "Kristus", "Lady Macbeth" ja teised teosed, nende hulgas "Hämarik", mis võitis [[Chicago maailmanäitus]]el auhinna<ref name="RK, 1947" />. Ameeriklane [[Charles Pavey]] pidas Weizenbergi Hämariku kuju [[Milo Venus]]ega samaväärseks{{lisa viide}}. Kuju suurendatud koopia ehib Tallinnas Viru keskuse esist nurka.
 
Kodumaal käis skulptor korduvalt ning pidas kirjavahetust [[Kreutzwald|F. R. Kreutzwaldi]], [[Mihkel Veske]], [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] ja teiste eesti kultuuriinimestega<ref>EKABL lk. 581</ref>. 1880. oli Weizenberg Tartus, kus külastas oma õede perekondi (ema oli aasta varem surnud) ning tõenäoliselt kohtus siis ka Kreutzwaldiga, kes elas juba Tartus<ref name=":0">Tui Koort, Eestlaste portreedest August Weizenbergi loomingus ja nende dateeringust, Tartu Kunstimuuseumi kogude teatmik, 1988, Tartu</ref>.
Anonüümne kasutaja