Erinevus lehekülje "Friedrich Wilhelm Bessel" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Bessel oli esimene, kes mõõtis ja avaldas parallaksi teemal. Ta mõõtis vahemaa täheni [[61 Cygni]]. Just see täht osutus valituks kuna sellel oli suurim teadaolev liikumine. Bessel kahtles enda mõõtetulemustes ning kordas mõõtmisi [[Heinrich Schlüter]]iga. Samaaegselt avaldasid [[Thomas Henderson]] parallaksi [[Alpha Centauri]] kohta 1839, 1840 esitles aga [[Wilhelm Struve]] oma parallaksi [[Vega]] kohta.
 
==Panus psühholoogiasse==
Besseli üheks suurimaks panuseks on tema uuringud vaatlejate vaheliste erinevuste kohta. Kahe vaatleja, näiteks A ja B, tulemuste vahet A-B hakati kutsuma “personaalseks võrrandiks”. Sellest tulenevalt, kui on teada vaatlejate kohta võrrandid A-B ja B-C on võimalik arvutada, milline tulemus oleks võrrandil A-C. Bessel pidas kõige silmapaistvamaks ja täpsemaks uurijaks [[Wilhelm Struve|Wilhelm Struvet]] ning tegi oma esimese võrdluskatse just temaga. Besseli avastuseks oli, et igal inimesel on oma "ajakonstant" ning inimesed on erinevad, sellest lähtuvalt erinevad ka iga indiviidi tehtud mõõtmistulemused. Võttes arvesse indiviidide erinevust, muutuvad aga erinevate isikute poolt tehtud vaatlusandmed hästi omavahel võrreldavateks. Max Friedrichi, kes oli Wundti õpilane, esimene katse maailma esimeses psühholoogialaboratooriumis oligi metronoomi abil tehtud silma-kõrva katse. Psühholoogias nimetatakse seda komplikatsiooni eksperimendiks.
 
==Tunnustus==
20

muudatust