Arthur von Oettingen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Arthur Joachim von Oettingen''' ([[28. märts]] [[1836]] [[Luua mõis]], [[Palamuse kihelkond]] – [[5. september]] [[1920]] [[Bensheim]], [[Hesseni Rahvariik]], [[Saksamaa]]) oli Eesti [[baltisakslased|baltisaksa]] füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref>
1853 lõpetas Oettingen [[Viljandi Gümnaasium]]i. 1853–1855 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is astronoomiat, 1855–1859<ref>ETBLi andmetel 1855-58.</ref> samas füüsikat ja lõpetas ülikooli 1859 füüsikakandidaadi kraadiga<ref name="kuni1918" />, tema väitekiri käsitles [[integraalarvutus]]t. 1859–62 tudeeris ta ka [[
1863–1866 töötas Arthur Joachim von Oettingen [[Tartu Ülikool]]is matemaatika ja [[füüsika]] eradotsendina, 1864 tutvus [[Peterburi]]s sealse Meteoroloogia Observatooriumi tööga. Aastast 1866 oli ta Tartu Ülikooli füüsika kateedri erakorraline professor, aastast 1868 korraline professor ning 1880–86 ka füüsika-matemaatikateaduskonna dekaani kohusetäitja. Oettingen luges füüsika üldkursust, [[füüsiline geograafia|füüsilist geograafiat]] ja [[meteoroloogia]]t, samuti erikursusi [[elektrodünaamika]]st, [[perspektiiviteooria]]st, [[matemaatiline füüsika|matemaatilise füüsika]] alustest, [[soojusõpetus]]est, [[elektromehhaanika]]st, [[akustika]]st, [[muusikateooria]]st ja [[harmooniaõpetus]]est. Tema suurimaks teeneks õppetöös peetakse füüsika laboratoorset praktikumi.<ref name="ETBL" />
| |||