Spermatogenees: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
'''Spermatogeneesiks''' ([[ladina keel|ladina]] ''spermatogenesis'') nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh [[mees]]tel) seemnerakkude tekkele viivat [[rakk]]ude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 715:2004.</ref>
'''Spermatogenees''' on protsess, mille käigus [[diploidsus|diploidsed]] [[tüvirakk|tüvirakud]] [[spermatogoon]]id algul jagunevad [[mitoos]]i teel, seejärel moodustuvad neist [[meioos]]i teel [[haploidsus|haploidsed]] [[spermatiid]]id, millest küpsevad [[spermatosoid]]id. Spermatosoidide küpsemist nimetatakse [[spermiogenees]]iks.
 
Spermatogenees on kompleksne bioloogiline protsess, mis on hädavajalik paljude loomade [[Suguline sigimine|suguliseks sigimiseks]].
Protsess toimub [[seemnekanalike]]stes. Kogu tsükli pikkus on umbes 70 ööpäeva.
 
==Roomajatel==
Algab meestel [[puberteediiga|puberteedieas]] ning kestab normaaljuhul elu lõpuni.
===Madudel===
 
Suguküpsetel isaste [[Maolised|madude]] seemnerakkude arenguprotsess toimub munandites. Spermatogeneesi kestvus on varieeruv ja oleneb suuresti madude elupaiga temperatuurist - arvatakse, et puhkeseisundis talvituvatel madudel on spermatogenees sesoonne.
 
==Imetajatel==
===Meestel===
 
'''Spermatogenees''' on protsess, milleSpermatogeneesi käigus jagunevad [[diploidsus|diploidsed]] [[tüvirakk|tüvirakud]] [[spermatogoon]]id algul jagunevad [[mitoos]]i teel, seejärel moodustuvad neist [[meioos]]i teel [[haploidsus|haploidsed]] [[spermatiid]]id, millest küpsevad [[spermatosoid]]id. Spermatosoidide küpsemist nimetatakse [[spermiogenees]]iks.
Spermatosoidide küpsemist nimetatakse [[spermiogenees]]iks.
 
Seemnerakkude etapiline arenguprotsess toimub mitmetes meessuguelundites, sh vääniliste [[seemnetoruke]]ste iduepiteelis, [[munand]]ites ja [[munandimanus]]tes, mis on nimetatud rakkude reservuaar kuni [[seemnepurse|seemepurskeni]].
 
Protsess toimub [[seemnekanalike]]stes. Kogu tsükli pikkus on umbes 70 - 80 ööpäeva.
 
Spermatogeneesiks on hädavajalik [[testosteroon]]i olemasolu. Spermatogeneesi hormonaalset ringlust reguleerivad [[hüpotalamus]], [[ajuripats]] ja [[Leydigi rakk|Leydigi rakud]].
 
Algab meestelpoistel [[puberteediiga|puberteedieas]] ([[spermarhe]]) ning kestab normaaljuhul elu lõpuni.
 
===Patoloogia===
 
Spermatogenees toimub suguküpseks saanud poistel ja täiskasvanud meestel vahetpidamata ning häired arenguprotsessis võivad suguküpsetel poistel ja täiskasvanud meestel mitmeid häireid esile kutsuda ka mitmete haiguslike seisundite poolt ebasoodsalt mõjutatud saada.
 
====Spermatogeneesi häired (osaline)<ref>[http://www.merckmanuals.com/professional/gynecology_and_obstetrics/infertility/sperm_disorders.html Sperm Disorders], veebiversioon (vaadatud 11.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>====
*Endokriinssüsteemi häired
**hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete-telje anomaaliad
**neerupealise häired
**[[hüperprolaktineemia]]
**[[hüpogonadism]]
**[[hüpotüroidism]]
*Perekondlikud häired
**suguelundite düsgenees
**[[Klinefelteri sündroom]]
**Y-kromosoomis mikrodeletsioonid
*Seede-elundkonna häired
**[[Munandiväärasetsus]]
**Infektsioonid
**Trauma
**Mumpsi järgne munandipõletik
**Munandite atroofia
**[[Varikotseele]]
*Kuumus
**Palavik
**Ravimid ja toksiinid
*Anaboolsed steroidid
*[[Androgeenid]]
*Antiandrogeenid (''bicalutamide'', ''cyproterone'', ''flutamide''=
*Antimalaaria ravimid
*[[Aspiirin]] (kui manustada pikemat aega)
*[[Koffeiin]] - suurtes kogustes (võimalik)
*''Chlorambucil''
*''Cimetidine''
*''Colchicine''
*Kortikosteroidid
*''Cotrimoxazole''
*''Cyclophosphamide''
*[[Etanool]]
*[[Östrogeenid]]
*GnR-analoogid (eesnäärmevähi ravi korral))
*''Ketoconazole''
*[[Marihuaana]]
*''Medroxyprogesterone''
*''Methotrexate''
*[[Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid]]
*[[Nitrofurantoiin]]
*[[Opioidid]]
*''Spironolactone''
*''Sulfasalazine''
*Toksiinid.
 
== Vaata ka ==
*[[Ovogeneesazoospermia]]
*[[impotentsus]]
*[[kastratsioon]]
*[[oligozoospermia]]
*[[ovogenees]]
*[[spermaanalüüs]]
*[[viljatus]]
 
== VälisallikadViited ==
{{viited}}
*Kevin M Gribbins, ''[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3271667/ Reptilian spermatogenesis A histological and ultrastructural perspective]'',
Spermatogenesis. 2011 Jul-Sep; 1(3): 250–269. doi: 10.4161/spmg.1.3.18092,PMCID: PMC3271667 Veebiversioon (vaadatud 07.10.2013)<small> (inglise keeles)</small>
 
== Välisallikad ==
{{Portaal|Meditsiin}}
*D.M.de Kretser, K.L.Loveland, A.Meinhardt, D.Simorangkir ja N.Wreford, [http://humrep.oxfordjournals.org/content/13/suppl_1/1.full.pdf Spermatogenesis], Human Reproduction, 13. köide, 1. väljaanne, 1998, European Society for Human Reproduction & Embryology, veebiversioon (vaadatud 11.06.2014)<small> (inglise keeles)</small>
*Kevin M Gribbins, ''[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3271667/ Reptilian spermatogenesis A histological and ultrastructural perspective]'', Spermatogenesis. 2011 Jul-Sep; 1(3): 250–269. doi: 10.4161/spmg.1.3.18092, PMCID: PMC3271667, veebiversioon (vaadatud 07.10.2013)<small> (inglise keeles)</small>
*[http://www.embryology.ch/anglais/cgametogen/spermato03.html Human Embryology, 3.3 Spermatogenesis], veebiversioon (vaadatud 11.06.2014)<small> (inglise keeles)</small>
*[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/559418/spermatogenesis Sissekanne [[Encyclopaedia Britannica]]-s]
*Anilkumar Bettegowda ja Miles F. Wilkinson,[http://rstb.royalsocietypublishing.org/content/365/1546/1637.full.pdf Transcription and post-transcriptional regulation of spermatogenesis], Phil. Trans. R. Soc. B 2010 365, doi: 10.1098/rstb.2009.0196, 19 Aprill 2010, , veebiversioon (vaadatud 11.06.2014)<small> (inglise keeles)</small>
 
[[Kategooria:Androloogia]]
[[Kategooria:Arengubioloogia]]
[[Kategooria:Endokrinoloogia]]
[[Kategooria:Füsioloogia]]