Konsulaarasutus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Konsulaarasutus''' ehk üldjuhul '''[[konsulaat]]''' on [[Riik|riigi]] [[välisesindus]], mis allub [[saatkond|saatkonnale]] ja esindab selle huvisid [[asukohariik|asukohariigi]] territooriumil. Vastupidiselt saatkondadele asuvad konsulaadid väljaspool pealinna nendele määratud tegevuspiirkonnas ehk [[konsulaarpiirkond|konsulaarpiirkonnas]] ja nad puutuvad asukohamaa [[keskvõim|keskvõimuga]] vähem kokku. Vaid eriolukorras ja asukohariigi ning [[lähetajariik|lähetajariigi]] nõusolekul võivad konsulaarasutuste juhid töötada väljaspool ette nähtud piirkonda.<ref>{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/23977| Pealkiri = Konsulaarsuhete Viini konventsioon| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Riigi Teataja II, 1993, 23, 53| Aeg = 1993| Koht = | Väljaandja = Ülemnõukogu| Kasutatud = 16.09.2013| Keel = }}</ref>
Konsulaadid jagunevad [[karjäärikonsulaat|karjääri]]- ja [[aukonsulaat|aukonsulaatideks]], nende esindajaid nimetatakse tavapäraselt vastavalt [[Konsul (diplomaatia)|konsuliteks]] ja [[aukonsul|aukonsuliteks]]. Üldjoontes on karjääri- ja aukonsulaatide ülesanded väga sarnased ja mõisted kasutusel suisa sünonüümidena: mõlema puhul on kesksel kohal [[Kodanik|kodanike]] abistamine, ärialane teavitamine ja kahepoolsed suhted konsulaarpiirkonnas.<ref>Örn, Torsten
Konsulitega – nii karjääri- kui ka aukonsulitega – tihedate suhete hoidmise nimel kutsutakse neid sõltuvalt traditsioonidest lähetajamaale. Näiteks [[Rootsi]] kutsub aukonsuleid (rühmiti, korraga mitme maa aukonsuleid) külastama oma riiki tavaliselt iga kümne aasta tagant, eesmärgiga hoida aukonsuleid paremini kursis riigiga, mille kodanike huve nad kaitsevad; Rootsi saatkondade teabekohtumistel käivad aukonsulid igal aastal või üle aasta.<ref name="Torsten">Örn, Torsten
== Aukonsulaat ==
=== Aukonsul ===
Üldiselt täidavad [[konsulaarülesanne|konsulaarülesandeid]] [[konsulaarametnik|konsulaarametnikud]], kellel on konsulaarametniku [[kutse]] või erikutse.<ref>{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/KonS | Pealkiri = Konsulaarseadus| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = § 9| Väljaanne = Riigi Teataja I, 09.10.2013, 5| Aeg = 09. oktoober 2013| Koht = | Väljaandja = Riigikogu| Kasutatud = 14.11.2013 | Keel = }}</ref> Selline nõue ei kehti aga aukonsulite kohta, Rootsi näitel peab aukonsul olema kohapeal elav [[eraisik]] (tunnustatud ettevõtja, advokaat jms), Rootsi kodanik, asukohamaa või kolmanda riigi kodanik, kelle positsioon võimaldab ilma raskusteta suhelda kohalike juhtivate isikutega (näiteks poliitikud, majandusringkonna esindajad, kultuuritegelased, haiglate ja vanglate juhtkond), kes saavad Rootsi kodanikke vajadusel abistada.<ref name="Örn">Örn, Torsten
Aukonsuli kandidaat ei tohi olla teise riigi välis- ega riigiteenistuses, välja arvatud akadeemiline tegevus õppe- või teadusasutuses.<ref>{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/KonS | Pealkiri = Konsulaarseadus| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = § 15,17| Väljaanne = Riigi Teataja I, 09.10.2013, 5| Aeg = 09. oktoober 2013| Koht = | Väljaandja = Riigikogu| Kasutatud = 14.11.2013 | Keel = }}</ref>
| |||