Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus [[Eesti LUS]]i juures [[Jakob von Uexkülli Keskus]] (asutatud [[1993]]).
 
<nowiki>*</nowiki> Vitalism. Elu on rikkumatu ja eneseküllane reaalsus, mida ei ole võimalik ammendavalt kirjeldada füüsika ja keemia terminites. Elu avaldusi tuleb kirjeldada nende endi tasandil ja neis vormides, nagu see eksisteerib (fenomenalism).
 
<nowiki>*</nowiki> Funktsionaalne ring (Funktionskreise). Iga organism, ka kõige primitiivsem, on sobitatud oma ümbrusesse (ökoloogilisse nišši < Pr. niche). Ümbrusega adaptatsioon on võimalik vaid seeläbi, et eksisteerib tasakaal retseptorite (Merknetz) ja effektorite (Wirknetz) süsteemi vahel. See tasakaal luuakse funktsionaalse ringi (Funktionskreise) abil.
 
<nowiki>*</nowiki> Biheivioristlik programm (1899). 1894 Lloyd Morgan esitas oma kaanoni. Jacques Loeb (1859-1924) lõi oma tropismide teooria.
 
''Quite early, other Germans came to Loeb’s support, among whom the best known were Th.Baer, A.Bethe and J. von Uexküll. In 1899 these three men published a joint paper in which they proposed to discard all psychological terms, like sensation, memory, and learning, and substitute objective terms: reception for sensation, reflex for fixed movement, antiklise for modifiable movement, and resonance for memory or any dependence of behavior on past stimulation. Nor was it only the protozoa that seemed able to spare consciousness. The stereotyped behavior of the social insects, of the ants and bees, suggested that they might be robots'' (Boring, 1959, p. 625).''
 
<nowiki>*</nowiki> Närvisüsteemi voolusängid (drainage). Uute voolusängide kujunemise teooria pakkus välja Uexküll, mis funktsionaalse ringi (tagasiside) põhimõttel loob uusi voolusänge närvivõrgus ja on seega aluseks õppimisele.
 
<nowiki>*</nowiki> '''Mõjutused ja arendused. '''
 
• etoloogia üks rajajatest, kellele toetused Karl von Frisch, Konrad Lorenz ja Nico Tinbergen; zoosemiootika pioneer;
• biheivioristlik programm (J. Watson) ja mentalistliku keele ärakaotamine;
 
• biheivioristlik programm (J. Watson) ja mentalistliku keele ärakaotamine;
 
• Geštaltismi fenomenoloogia (“asi nagu ta meile paistab”) ja “välja mõiste” (Koffka ja Lewini välja teooria);
 
• ökoloogilised suunad psühholoogias: J.Gibson’i ökoloogiline tajuteooria ja sobimuse (affordance) mõiste;
 
• Geštaltismi fenomenoloogia (“asi nagu ta meile paistab”) ja “välja mõiste” (Koffka ja Lewini välja teooria);
• ökoloogilised suunad psühholoogias: J.Gibson’i ökoloogiline tajuteooria ja sobimuse (affordance) mõiste;
• eksistentsiaal-fenomenoloogiline ja humanistlik psühholoogia omailma mõiste kasutamine (Rollo May, Ludwig Binswanger jt.)
 
Anonüümne kasutaja