Jakob von Uexküll: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 193.40.10.178 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 80.235.82.125. |
Resümee puudub |
||
18. rida:
Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus [[Eesti LUS]]i juures [[Jakob von Uexkülli Keskus]] (asutatud [[1993]]).
<nowiki>*</nowiki>Vitalism. Elu on rikkumatu ja eneseküllane reaalsus, mida ei ole võimalik ammendavalt kirjeldada füüsika ja keemia terminites. Elu avaldusi tuleb kirjeldada nende endi tasandil ja neis vormides, nagu see eksisteerib (fenomenalism).
<nowiki>*</nowiki>Funktsionaalne ring (Funktionskreise). Iga organism, ka kõige primitiivsem, on sobitatud oma ümbrusesse (ökoloogilisse nišši < Pr. niche). Ümbrusega adaptatsioon on võimalik vaid seeläbi, et eksisteerib tasakaal retseptorite (Merknetz) ja effektorite (Wirknetz) süsteemi vahel. See tasakaal luuakse funktsionaalse ringi (Funktionskreise) abil.
<nowiki>*</nowiki>Biheivioristlik programm (1899). 1894 Lloyd Morgan esitas oma kaanoni. Jacques Loeb (1859-1924) lõi oma tropismide teooria.
''Quite early, other Germans came to Loeb’s support, among whom the best known<br>
were Th.Baer, A.Bethe and J. von Uexküll. In 1899 these three men published a joint<br>
paper in which they proposed to discard all psychological terms, like sensation,<br>
memory, and learning, and substitute objective terms: reception for sensation, reflex<br>
for fixed movement, antiklise for modifiable movement, and resonance for memory or<br>
any dependence of behavior on past stimulation. Nor was it only the protozoa that<br>
seemed able to spare consciousness. The stereotyped behavior of the social insects, of<br>
the ants and bees, suggested that they might be robots (Boring, 1959, p. 625).''
<nowiki>*</nowiki>Närvisüsteemi voolusängid (drainage). Uute voolusängide kujunemise teooria pakkus välja Uexküll, mis funktsionaalse ringi (tagasiside) põhimõttel loob uusi voolusänge närvivõrgus ja on seega aluseks õppimisele.
<nowiki>*</nowiki>Mõjutused ja arendused.
• etoloogia üks rajajatest, kellele toetused Karl von Frisch, Konrad Lorenz ja Nico Tinbergen; zoosemiootika pioneer;
• biheivioristlik programm (J. Watson) ja mentalistliku keele ärakaotamine;
• Geštaltismi fenomenoloogia (“asi nagu ta meile paistab”) ja “välja mõiste” (Koffka ja Lewini välja teooria);
• ökoloogilised suunad psühholoogias: J.Gibson’i ökoloogiline tajuteooria ja sobimuse (affordance) mõiste;
• eksistentsiaal-fenomenoloogiline ja humanistlik psühholoogia omailma mõiste kasutamine (Rollo May, Ludwig Binswanger jt.)
==Teosed==
| |||