Jakob von Uexküll: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 193.40.10.178 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 80.235.82.125.
18. rida:
 
Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus [[Eesti LUS]]i juures [[Jakob von Uexkülli Keskus]] (asutatud [[1993]]).
 
Vitalism. Elu on rippumatu ja eneseküllane reaalsus, mida ei ole võimalik ammendavalt kirjeldada füüsika ja keemia terminites. Elu avaldusi tuleb kirjeldada nende endi tasandil ja neis vormides, nagu see eksisteerib (fenomenalism).
 
Funktsionaalne ring (Funktionskreise). Iga organism, ka kõige primitiivsem, on sobitatud oma ümbrusesse (ökoloogilisse nišši < Pr. niche). Ümbrusega adaptatsioon on võimalik vaid seeläbi, et eksisteerib tasakaal retseptorite (Merknetz) ja effektorite (Wirknetz) süsteemi vahel. See tasakaal luuakse funktsionaalse ringi (Funktionskreise) abil.
 
Närvisüsteemi voolusängid (drainage). Uute voolusängide kujunemise teooria pakkus välja Uexküll, mis funktsionaalse ringi (tagasiside) põhimõttel loob uusi voolusänge närvivõrgus ja on seega aluseks õppimisele.
 
 
Mõjutused ja arendused.
• etoloogia üks rajajatest, kellele toetused Karl von Frisch, Konrad Lorenz ja Nico Tinbergen; zoosemiootika pioneer;
• biheivioristlik programm (J. Watson) ja mentalistliku keele ärakaotamine;
 
• Geštaltismi fenomenoloogia (“asi nagu ta meile paistab”) ja “välja mõiste” (Koffka ja Lewini välja teooria);
• ökoloogilised suunad psühholoogias: J.Gibson’i ökoloogiline tajuteooria ja sobimuse (affordance) mõiste;
• eksistentsiaal-fenomenoloogiline ja humanistlik psühholoogia omailma mõiste kasutamine (Rollo May, Ludwig Binswanger jt.)<ref></ref>
 
==Teosed==