Erinevus lehekülje "Friedrich Wilhelm Bessel" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Friedrich_Wilhelm_Bessel_%281839_painting%29.jpg|pisi|Friedrich Wilhelm Bessel, maali autor [[Christian Albrecht Jensen]]]]
 
'''Friedrich Wilhelm Bessel''' ([[22. juuli]] [[1784]] – [[17. märts]] [[1846]]) oli saksa [[astronoom]] ja [[matemaatik]]. Ta oli esimene astronoom, kes määras [[parallaks]]meetodiga vahemaa [[Päike]]se ning teise tähe vahel.
 
==Elulugu==
Wilhelm Bessel sündis 22. juulil 1784 Carl Friedrich Besseli ning Friederike Ernestine perekonda. Ta oli üks üheksast lapsest – peres kasvas kolm poega ja kuus tütart. Koolihariduse omandas ta Mindenis[[Minden]]is; 14-aastaselt läks Bremenisse[[Bremen]]isse, et töötada Andreas Kuhlenkampi ekspordifirmas. Leping firmaga oli seitse aastat ning selle aja jooksul haris ta end geograafia, matemaatika ning astronoomia valdkondades.
 
Abiellus Johanna Hageniga aastal 1802. Perekonnas kasvas poeg Wilhelm (1814–1840) ning tütred Marie (1816–1902), Elisabeth (1820–1913) ja Johanna. Poeg suri noorelt ning Bessel elas seda väga raskelt üle. Oma viimaste eluaastatel külastas Bessel koos Elisabethiga Inglismaad ning Prantsusmaad, osales erinevatel teaduskonverentsidel ning külastas teadusasutusi. Ta suri 62- aastaselt tol ajal tundmatusse ning müstilisse haigusesse, praeguseks oletatakse, et selleks oli soolestikuvähk.
 
==Karjäär==
Wilhelm Bessel kasutas Harrioti[[Thomas Harriot|Harriot]]i 1607. aastal tehtud vaatlusi ning 1804. aastal võttis ta ühendust [[Wilhelm OlbersigaOlbers]]iga, informeerimaks teda oma uuringust komeedi Halley teemal. Olbers soovitas tal tööd veel edasi arendada ning lõpuks see ka avaldati. 1806 aastal võttis Bessel Olbersi soovitusel vastu koha [[Lilienthali ObservatooriumisObservatoorium]]is. Ta vaatles komeete ning planeete, eelkõige keskendus Saturnile[[Saturn]]ile ning selle kuudele ning värskelt avastatud asteroididele [[4 Vesta|Vesta]], [[3 Juno|Juno]] ja [[Ceres (kääbusplaneet)|Ceres]]. Lisaks tegi ta kordusuuringuid [[James Bradley|Bradley]] poolt varasemalt läbiviidud astronoomilistele vaatlustele.
 
1809. aastal sai Besselist [[Köningsbergi ObservatooriumiObservatoorium]]i direktor ning [[Albertuse ÜlikooliÜlikool]]i professor. Nendel ametikohtadel oli Bessel oma elu lõpuni.
 
==Panus astronoomiasse==
Bessel oma uurimustulemuste käigus suutis oletada planeetide [[Jupiter]] ning [[Saturn|Saturni]] massid ning 1837 aastal toetas ta hüpoteesi, et [[Uraan (planeet)|Uraanist]] on kaugemaid planeete. Planeet, mille hüpoteetilist olemasolu Bessel uuris, avastati pärast Besseli surma ning see sai nimeks [[Neptuun]].
 
Bessel oli esimene, kes mõõtis ja avaldas parallaksi teemal. Ta mõõtis vahemaa täheni [[61 CygnCygni]]. Just see täht osutus valituks kuna sellel oli suurim teadaolev liikumine. Bessel kahtles enda mõõtetulemustes ning kordas mõõtmisi [[Heinrich SchlüterigaSchlüter]]iga. Samaaegselt avaldasid [[Thomas Henderson]] parallaksi [[Alpha Centauri]] kohta 1839, 1840 esitles aga [[Wilhelm Struve|Wilhelm Struve]] oma parallaksi [[Vega]] kohta.
 
==Tunnustus==
1829* [https://et.wikipedia.org/wiki/Kuningliku_Astronoomiaseltsi_kuldmedal [Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal]] – 1829
 
==Teosed==
* „Fundamenta"Fundamenta Astronomiæ“Astronomiæ" (1818)
* „Tabulæ"Tabulæ Regiomontanæ“Regiomontanæ" (1830)
* „Physical"Physical Theory of Comets“Comets" (1836)
 
==Viited==
 
* [http://messier.seds.org/xtra/Bios/bessel.html Friedrich Wilhelm Bessel (July 22, 1784 – March 17, 1846)]
 
{{JÄRJESTA:Bessel, Friedrich Wilhelm}}
[[Kategooria:Saksamaa astronoomid]]
[[Kategooria:Saksamaa matemaatikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1784]]
[[Kategooria:Surnud 1846]]