Mikroelemendid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
Et mikroelemendid on paljude bioaktivsete ühendite keemilised komponendid, siis nende defitsiidi tagajärjel häirub organismi elutegevus, enamasti tekivad [[vaegushaigus]]ed.
===Roomajatel===
====Madudel====
[[Maolised|Madude]] kehas leiduvaid mikroelemente on vähe uuritud, kuid need olenevad nii indiviidi [[levila|elupaigast]], liigist, toitumusest, reproduktiivsest staatusest jpt teguritest.
[[Hiina]]s 1993. aastal läbi viidud uurimuses tuvastati ICP-AES-i (ingl ''inductively coupled plasma atomic emission spectroscopy'') meetodil madude kehaosades rohkem kui 17 mikroelementi: [[Vask|Cu]], [[tsink|Zn]], [[raud|Fe]],[[Mangaan|Mn]], [[seleen|Se]], [[strontsium]] (Sr), [[alumiinium|Al]], [[räni|Si]], [[Nikkel|Ni]], [[baarium|Ba]], [[Koobalt|Co]], [[Plii|Pb]], [[Germaanium|Ge]], [[kaadmium|Cd]], [[molübdeem|Mo]], [[Lantaan|La]] jt.
Uuringu tarvis eemaldati pea neljal [[kilplõugmadu]]de (''Agkistrodon'') [[perekond (bioloogia)|perekonda]] liigitatud [[maolised|mao]][[liik (bioloogia)|liigil]]: ''[[Agkistrodon blomhoffei brevicaudus]]'', ''[[Agkistrodon saxatilis]]'', ''[[Agkistrodon shepaoensis]]'', ''[[Agkistrodon ussuriensis]]''.
Tulemused:
====Üldkehakate, lihased ja luustik====
Graafikud uuritud madude [[mao soomused|nahal]], [[lihas]]tes ja [[skelett|skeletis]] sisalduvate mikroelementide kohta on sarnased kuid esineb mitmeid erisusi. Tsingi, raua ja alumiiniumi sisaldus on kõrgemad nahas. Skelett sisaldab rohkem tsinki, strontsiumi ja baariumi ning vähem rauda, alumiiniumi ja [[kroom]]i (Cr) kui nahk ja lihased.
====Südame-veresoonkond, kopsud ja hingetoru====
Nimetatud elundites tuvastati rohkem tsinki, rauda, alumiiniumi ja kroomi kui vaske ja mangaani ja vähem niklit, germaaniumi, molübdeeni, koobaltit ja lantaani.
[[Süda]]me, [[veresoon]]te ja [[kops]]ude vase, tsingi, raua ja alumiiniumi sisaldus on kõrgem kui [[veri|veres]] ja [[hingetoru]]s.
====Seede-elundkond, maks ja kõhunääre====
Seede-elundkonnas on tuvastatud keskmistes kogustes tsinki, rauda, alumiiniumi, molübdeeni ja kroomi. Vase, mangaani, seleeni, strontsiumi ja baariumi on väiksemates kogustes.
[[Maks]]a, [[põrn]]a ja [[sapipõis|sapipõie]] mikroelementide sisaldus on üsna sarnane.
=====Sapp=====
Paljusid mikroelemente leidub ka [[sapp|sapis]]: vask, mangaan, seleen, strontsium, alumiinium, germaanium, baarium, molübdeen, plii, kroom.
====Neerud ja paljunemisorganid====
[[Neerud]] ja paljunemisorganid sisaldavad märkimisväärsetes kogustes mangaani, seleeni, baariumi, kroomi kuid väga vähe räni, niklit, kaadmiumi, molübdeeni ja koobaltit.
[[Munajuha]]d ja [[emakas]] sisaldavad, neerudega võrreldes, rohkem tsinki, rauda, alumiiniumi ja pliid.
====Peaaju, seljaaju ja mürginääre====
[[Peaaju]] ja [[seljaaju]] mikroelementide sisaldus on üsna sarnane: tsink, raud, kroom, vask, alumiinium, mangaan, seleen, strontsium, nikkel ja baarium.
[[Mürginäärme]] sisaldab rohkelt tsinki.<ref>Jin Lin, Ke-Min Xü, Dong-Gen Liu,[https://archive.org/stream/asiaticherpetolo06asia#page/62/mode/2up Studies on the Distribution of Trace elements in ''Agkistrodon blomhoffii brevicaudus'' Stejneger], OpenLibrary raamatu veebiversioon (vaadatud 10.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
== Vaata ka ==
11. rida ⟶ 53. rida:
== Viited ==
{{viited}}
== Välisallikad ==
*Jin Lin, Ke-Min Xü, Dong-Gen Liu,[https://archive.org/stream/asiaticherpetolo06asia#page/62/mode/2up Studies on the Distribution of Trace elements in ''Agkistrodon blomhoffii brevicaudus'' Stejneger], OpenLibrary raamatu veebiversioon (vaadatud 10.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
[[Kategooria:Biokeemia]]
[[Kategooria:Maolised]]
|