Erinevus lehekülje "Frederic Bartlett" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg peamiselt tõlkena ingliskeelsest)
 
 
'''Sir Frederic Charles Bartlett''' (20. oktoober 1886 – 30. september 1969) oli [[Suurbritannia|briti]] [[psühholoog]] ja esimene eksperimentaalsühholoogia professor [[Cambridge’i Ülikool]]is. Ta oli üks kognitiivse psühholoogia esiisadest. Bartlett pidas enamustsuurt osa oma kognitiivse psühholoogia alasest tööst [[sotsiaalpsühholoogia|sotsiaalpsühholoogiliseks]], aga ta oli huvitatud ka [[antropoloogia]]st, [[moraal]]iteadusest, [[filosoofia]]st ja [[sotsioloogia]]st.<ref>Broadbent, D. E. (1970). "Frederic Bartlett. 1886-1969". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society 16: 1–13. doi:10.1098/rsbm.1970.0001</ref><ref>"Frederic Charles Bartlett Kt., C.B.E., M. A. Cantab., F.R.S". Lancet 2 (7625): 855–856. 1969.</ref><ref>Oldfield, R. C. (1972). "Frederic Charles Bartlett: 1886-1969". The American journal of psychology 85 (1): 133–140.</ref><ref name=IntellectualBiography>{{cite web |url=http://www.bartlett.psychol.cam.ac.uk/Intellectual%20Biography.htm |title=Sir Frederick Bartlett (1886 - 1969), An Intellectual Biography | accessdate=2013-10-08}}</ref>
 
==Elulugu==
====Kummitussõja eksperiment====
 
Kummitussõja (''"War of the Ghosts"'') eksperiment „Mäletamise“ raamatust oli Bartletti kuulsaim uurimus ja demonstreeris mälu konstruktiivset olemust. Mälu on konstruktiivne, kui inimene väljendab arvamust sellest, mis mälestuses juhtus, koos lisamõjuritega nagu kogemused, teamised ja ootused.<ref name=CogPsych>{{cite book |last=Goldstein |first=Bruce |year=2011 |title=Cognitive Psychology: Connecting Mind, Research, And Everyday Experience |location=Belmont, CA |publisher= Wadsworth, Cengage Learning |accessdate=2012-10-29}}</ref>
 
Eksperimendis pani Bartlett Edwardi-aegse inglise keele eriala tudengid lugema [[Kanada]] indiaanlaste folkloristlikku juttu „Kummitussõda“. Katseisikutel kästipaluti erinevate ajaintervallide järel juttu meenutada. Bartlett leidis, et mida pikem ajaintervall jutu lugemise ja meenutamise vahel, seda vigasemad ja puudulikumad olid meenutused.<ref name=CogPsych/> Mis kõige tähtsam – kui jutu elemendid ei sobinud kuulaja sisemise skeemiga, siis need jäeti meenutusest välja või asendati tuttavamatega.<ref>http://www.aber.ac.uk/media/Modules/MC10220/bartlett.html {{dead link|date=July 2010}}</ref> Iga osaleja meenutus jutust peegeldas tema enda kultuuri, antud juhul Edwardi-aegset. Näiteks mäletasid mõned osalejad „kanuude“ asemel „paate“.<ref name=CogPsych/>
 
===Rakenduslik eksperimentaalpsühholoogia ja sõjandus===
 
Pärast „Mäletamise“ avaldamist keerlesid Bartletti mõtted ümber sotsiaalpsühholoogia metodoloogia tugevdamise, kasutades selleks [[psühholoogia]] ja [[antropoloogia]] ühendust. Aastatel 1935-1938 kohtus ta kaks korda aastas kolleegidega psühholoogiast, antropoloogiast ja sotsioloogiast, et arutada sellealast koostööd. Bartletti huvi rakendusliku eksperimentaalpsühholoogia vastu laienes, eriti [[sõjandus|militaarses]] suunas, kui Cambridge’i Tööstusuuringute Laboratooriumis avati Rakenduspsühholoogia Üksus.<ref name=IntellectualBiography/> Tema ja Kenneth Craik olid vastutavad UK Meditsiiniuuringute Komisjoni Rakenduspsühholoogia Üksuse loomise eest 1944. aastal. Nende ühine rakenduslik uurimistöö keskendus valitsusorganite poolsetele küsimustele. Pärast Craik’i varajast surma aastal 1945 sai Bartlettist Üksuse juhataja.<ref name=AAAS>{{cite web|title=Book of Members, 1780-2010: Chapter B|url=http://www.amacad.org/publications/BookofMembers/ChapterB.pdf|publisher=American Academy of Arts and Sciences|accessdate=19 May 2011}}</ref> Ta võttis edukalt juhtimise üle ja keskendussuunas rõhu militaarvaldkonnale. Ka Craik’i kehaliste võimete teemalise töö edasiarendus pakkus Bartlettile huvi tõenäoliselt tema enda lapsepõlve spordikire tõttu. Sel ajajärgul andsid Inglismaa ja USA institutsioonid Bartlettile hulgaliselt preemiaid inimliigutuste adaptiivse sünteesi selgitamise eest.<ref name=IntellectualBiography/>
 
===“Mõtlemine“ (1958)===
Anonüümne kasutaja