Friedrich Wilhelm Bessel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Amygdaloid (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Amygdaloid (arutelu | kaastöö) |
||
16. rida:
Besseli teaduslikke töid on ühtekokku 399. Kuigi ta kirjutas palju üldiselt astronoomiast oli tema põhiliseks huviks täpsusmõõtmine. Karjääri algusaastatel Lilienthalis tegeles ta komeetide, planeetide, asteroidide vaatlusega, lisaks üldiste atmosfääriliste efektide uurimisega.
Bessel oma uurimustulemuste käigus suutis oletada planeetide [[Jupiter]] ning [[Saturn|Saturni]] massid ning 1837 aastal toetas ta hüpoteesi, et [[Uraan (planeet)|Uraanist]] on kaugemaid planeete. Planeet, mille hüpoteetilist olemasolu Bessel uuris, avastati pärast Besseli surma ning see sai nimeks [[Neptuun]].
Bessel oli esimene, kes mõõtis ja avaldas parallaksi teemal. Ta mõõtis vahemaa täheni 61 Cygn. Just see täht osutus valituks kuna sellel oli suurim teadaolev liikumine. Bessel kahtles enda mõõtetulemustes ning kordas mõõtmisi Heinrich Schlüteriga. Samaaegselt avaldasid [[Thomas Henderson]] parallaksi Alpha Centauri kohta 1839, 1840 esitles aga [[Wilhelm Struve|Wilhelm Struve]] oma parallaksi Vega kohta.
==Tunnustus==
| |||