Johann Friedrich Herbart: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
 
==Karjäär==
1797 aastal, vastu enda tahtmist ning ema sunnil, võttis Herbart vastu tööpakkumise tuutorina ning õpetas Šveitsis Interlakeni kuberneri von Steigeri lapsi kolm aastat. Ta andis laste isale igakuiselt tagasisidet oma tegemistest ning laste arengus. Ta külastas Johann Heinrich Pestalozzi rajatud kooli ning sellest inspireerituna andis ta 1802 aastal välja raamatu "Pestalozzis Idee eines A B C der Anschauung".
 
Pärast Saksamaale naasmist keskendus ta oma doktoriõpingutele Göttingeni ülikoolis ning omandas kraadi 1802. Pärast seda andis ta ülikoolis loenguid nii filosoofia kui pedagoogika teemadel. 1809 aastal võttis ta vastu eelnevalt Kanti juhitud rolli Köningsbergi[[Königsbergi ülikoolis]]. Ta publitseeris nii metafüüsika kui psühholoogia teemadel, lisaks organiseeris pedagoogilise seminari edasijõudnud tudengitele. Demonstratsioonkoolid, kus tema ning ta õpilased katsetasid läbi tema pedagoogilisi ideid, seejärel neid kritiseerides ja parandades.
 
Herbart lahkus Köningsbergist 1933, väidetavalt ilmnesid lahkarvamused valitsuse ning tema pedagoogiliste maailmavaadete vahel. Oma tööd jätkas ta Göttingeni ülikoolis, kuhu ta jäi viimaseks kaheksaks aastaks oma elus. 1835 avaldas ta Umriss von pädagogischen Vorlesungen, milles proovis ühildada enda varasemaid pedagoogilisi töid uuemate psühholoogiliste töödega. Oma viimase loengus andis Herbert kaks päeva enne oma surma.
 
==Herbartinism==