Maarjamõisa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Tartu maarjamõisa.PNG|pisi|Maarjamõisa paiknemine Tartus.]]
'''Maarjamõisa''' on linnaosa [[Tartu]] lääneosas, [[Emajõgi|Emajõe]] paremkaldal. Linnaosa piir kulgeb järgmiselt: linna piir – [[Viljandi maantee]] – [[Ravila tänav]] – [[Kullerkupu tänav (Tartu)|Kullerkupu tänav]] – [[Tulbi tänav (Tartu)|Tulbi tänav]] – [[Ülase tänav (Tartu)|Ülase tänav]] – [[N. Lunini tänav]] – [[Tervishoiu tänav]] – [[L. Puusepa tänav]] – [[Riia tänav]] – [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]]<ref>"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 6, ptk "Asend"</ref>. Maarjamõisa linnaosa piirneb [[Tammelinn]]a, [[Veeriku]] ja [[Ränilinn]]a linnaosadega ning [[Tähtvere vald|Tähtvere vallaga]].
 
Maarjamõisa on väikseim linnaosa Tartus elanike arvu, osakaalu ja asustustiheduse, kuid mitte pindala poolest. 1. jaanuaril 2012 elas 1,13 ruutkilomeetril<ref>"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"</ref> vaid 377 elanikku, olles seega ühtlasi ka hõredaimhõredaimalt linnaosaasustatud asustustiheduse poolestlinnaosa (344 in/km²). Põhjuseks on see, et märkimisväärselt suur osa territooriumist on haiglate, parkide ja suvilate all.
Maarjamõisa linnaosa piirneb [[Tammelinn]]a, [[Veeriku]] ja [[Ränilinn]]a linnaosadega ning [[Tähtvere vald|Tähtvere vallaga]].
 
2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Maarjamõisas 382 inimest, neist 206 naist ja 176 meest. Maarjamõisa elanikest 50 olid vanuses 0-6 aastat, 67 vanuses 7-18 aastat, 227 vanuses 19-64 aastat ja 38 vähemalt 65-aastased.<ref>"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"</ref> Linnaosa asustustihedus oli Tartu hõredaim: 338 in/km<sup>2</sup>. Maarjamõisas elas 0,39% tartlastest.<ref>"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"</ref>
Maarjamõisa on väikseim linnaosa Tartus elanike arvu poolest. 1. jaanuaril 2012 elas 1,13 ruutkilomeetril vaid 377 elanikku olles seega ühtlasi ka hõredaim linnaosa asustustiheduse poolest (344 in/km²). Põhjuseks on see, et märkimisväärselt suur osa territooriumist on haiglate, parkide ja suvilate all.
 
Maarjamõisa on tuntud eelkõige meditsiinilinnakuna. [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i 17 kliinikust paikneb Maarjamõisa linnaosas 13. 2008. aastal täienes kliinikum uute ravihoonetega [[Ludvig Puusepa tänav|L. Puusepa tänaval]], kus on 270 voodikohta, 32 intensiivravivoodit, 14 operatsiooni- ja 9 sünnitustuba. Parkimiskohti on rajatud 420.
10. rida:
[[Biomeedikum]] (Ravila 19) on nii Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone kui ka kaasaegne teaduskeskus. Siin asub ka [[Eesti Kohtuekspertiisi Instituut|Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi]] kohtuarstlik ekspertiisiosakond.
 
Linnaosas liigub palju õppureid. [[Nooruse tänav (Tartu)|Nooruse tänav]]al asub kaks üheksakorruselist ühiselamut. Augustis 2005 avati [[Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut|Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi]] uus maja Nooruse 1. Siin on ruumid leidnud ka riigiasutus [[Ravimiamet]]. 2009. aastal valmis Tartu Ülikoolil keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus [[Chemicum]] (Ravila 14a). [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] kolis 2011. aasta lõpus uude majja Nooruse 5. Nende endises hoones Nooruse 9 alustabalustas alates 1. septembrist 2012 õppetegevust [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium]], tulevikus tegutseb samas ka [[Tamme Gümnaasium]].
 
L. Puusepa 10 asub [[Maarjamõisa lasteaed]], kus on ka liitrühm meelepuudega lastele.
 
[[Sanatooriumi park (Tartu)|Sanatooriumi pargis]] on puiduhakke rajad pikkusega 1,5 km ja 0,3 km, üldkehalise ettevalmistuse linnak, ja laste mänguplats.
 
Nooruse 1a ja Nooruse 3 kruntidele planeeritakse kuuekorruselise arhiivihoone ehitamist.
 
[[Miljööväärtusega hoonestusala]] asub [[Ravila tänav|Ravila]] ja [[Nikolai Lunini tänav|N. Lunini]] tänavate vahelisel alal, [[Tulika tänav (Tartu)|Tulika]] tänava piirkonnas.
 
==Haljasalad ja veekogud==