Otepää kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
==Otepää kõrgustik==
Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga- ja lähimaakondade aladel, mille suurus on u. 1200 km² ja läbimõõt põhjast lõunasse kui ka idast läände ligikaudu 40 kilimeetrit. Kõrgustik paikneb ümbritsevatest tasastest aladest enam kui 100 meetri võrra kõrgemal ja on vahelduva künkliku pinnamoega. See on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest, mille paksus ulatub 200 meetrini. Paksu pinnakatte moodustavad nii viimase kui ka varasemate jäätumiste setted.
▲ Otepää kõrgustikku saab piki jalamit üsna hõlpsasti piiritleda seal, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja vähesel määral Ahja ürgorg idas. Raskem on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub Karula kõrgustik. Siin piiritletakse Otepää kõrgustikku üldjoontes Urvaste ürgoru kaguosa — Sulbi–Puskaru joonel. Kõrgustiku pindala on u. 1200 km² ning läbimõõt nii põhjast lõunasse kui idast läände u. 40 kilomeetrit.
Otepää kõrgustik jaotub põhiliselt kaheks kõrgemaks osaks, mida teineteisest lahutab põhjakirde — lõunaedela sihiline, osaliselt mattunud vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see Elva jõe oruga ning lõunas on jätkuks Väikese Emajõe org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve — Pangodi, Nõuni ja Pühajärv. Vagumusest läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ning kõrgem. Siin paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas Kuutse mägi ,Kõrgemägi ,Tsiatrahvimägi ning Harimägi.
| |||