Erinevus lehekülje "Närv" redaktsioonide vahel

Lisatud 530 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
'''Närviks''' ([[ladina keel]]es ''nervus'') nimetatakse enamikul [[närvisüsteem]]iga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool [[kesknärvisüsteem]]i asuvat, [[närvikiud]]ude kimpudest koosnevat nööritaoliset moodustist. Närvide kaudu edastatakse [[närviimpulss]]e ühest [[elund]]ist teise.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 525:2004.</ref> Närv koosneb kahest närviümbrisest ( [[epineurium]]ist ja [[perineurium]]ist) ja närvisisetoendist ([[endoneurium]]ist).
 
[[Taimed]]el ei ole käesoleva ajani närve tuvastatud, kuid neil toimivad rakkude vaheliste suhtlemisvahenditena spetsiaalsed signaalmolekulid.<ref>CAROL KAESUK YOON, [http://www.nytimes.com/1992/11/17/science/plants-found-to-send-nerve-like-messages.html Plants Found to Send Nerve-Like Messages], November 17, 1992, Veebiversioon (vaadatud 10.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Närvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.
 
Perifeersete närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises osalevad ka [[Scwanni rakud]].<ref>Simona Parrinello, Ilaria Napoli, Sara Ribeiro, Patrick Wingfield Digby, Marina Fedorova, David B. Parkinson, Robin D.S. Doddrell, Masanori Nakayama, Ralf H. Adams, Alison C. Lloyd, [EphB Signaling Directs Peripheral Nerve Regeneration through Sox2-Dependent Schwann Cell Sorting. Lühikokkuvõte.], DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.cell.2010.08.039, veebiversioon (vaadatud 01.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Liigitus ==
Närvis võivad kulgeda nii aferentsed kui eferentsed närvikiud.
 
Närvidega seostatakse loomadel (sh inimestel) mitemid haiguslikke seisundeid, mis liigitatakse [[neuropaatia]]teks ehk piirdenärvisüsteemi haigestumuste rühmaks. Närvikasvajad võivad vohamist alustada kõikjal piirdenärvisüsteemis, enamik neist on healoomulised kasvajad (neurofibroom), kuid esineb ka pahaloomulisi [[kasvaja]]id.
 
24 052

muudatust