Induktiivsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Terminit ühisinduktiivsus on viimati kasutatud A. Isotamme „Raadioamatööri käsiraamatus“ (1958). Muudes elektrialastes trükistes nimetatakse vastastikusel induktsioonil põhinevat parameetrit ''M'' vastastikuseks induktiivsuseks. ‒ ~~~~ |
PResümee puudub |
||
5. rida:
| Suuruse tähis || ''L''
|-
| [[SI-süsteemi ühikud|SI-süsteemi ühiku]]
|-
| SI ühiku tähis || H
23. rida:
[[Eneseinduktsioon]]il põhineva induktiivsuse kohta kasutatakse mõnikord ka nimetust eneseinduktiivsus ehk endainduktiivsus (tähis ''L'').
Juhul kui voolu muutus ühes kontuuris (näiteks trafo mähises) indutseerib [[vastastikune induktsioon|vastastikuse induktsiooni]] teel elektromotoorjõu ka teises kontuuris (teises mähises), on tegemist vastastikuse induktiivsusega. Vastastikuse induktiivsuse tähis on ''M'' või ''L''<sub>mn</sub> , mõõtühik ikka [[henri]].
Induktiivsus sõltub elektrijuhtide mõõtmetest ja kujust, [[magnetvoog|magnetvooga]] ahelduvate keerdude arvust ning keskkonna [[magnetiline läbitavus|magnetilisest läbitavusest]], vastastikune induktiivsus lisaks juhtide omavahelisest kaugusest ja asendist.
| |||