Hiidanakonda: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hiidanakonda''' ehk '''anakonda''' ehk '''suur anakonda''' (''Eunectes murinus'') on [[boalased|boalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]]a [[pärisboalased|pärisboalaste]] (''Boinae'') alamsugukonda[[alamsugukond]]a [[anakonda]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[madumaolised|mao]][[liik (bioloogia)|liik]].<ref>[http://eol.org/pages/794661/overview] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Hiidanakondasid loetakse maailma suuremateks madudeks. Hiidanakonda puhul ei ole [[loom]]adele ohtlik mitte [[maohammustus]] vaid tema haardesse sattumine. Hiidanakonda on suurepärane ujuja ja võib kaua vee all viibida, kuid armastab samal ajal ka kallastel päikesevanne võtta.<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago"], lk 70, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

Tänapäeval tunnistatakse hiidanakondal kahtekaht alamliiki[[alamliik]]i<ref>[http://eol.org/pages/794661/overview#cite_note-ITIS-29 Anaconda, Green Anaconda] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>:

Anakondade haistmisel, mida nad vajavad saaklooma asukoha määramisel, paaritumisel ja keskkonnast saabuva info edastamisel, osalevad [[kaheharuline keel]] ja [[sahkluu-ninaelund]] ehk [[Jakobsoni elund]], vähesel määral ninasõõrmed ja muidugi [[ajupeaaju]].<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

Värvus (seljal) võib paikkonniti ja indiviiditi erineda, kuid rohelistel anakondadel on [[seljakilbis|selgmised soomused]] rohekas-pruunikat, oliivi ja/või hallikas-rohekat värvi.<ref>Linda George, [http://books.google.ee/books?id=KtL1dYrSJ30C&pg=PA13&dq=Eunectes+murinus+murinus&hl=et&sa=X&ei=LRkkUqmkL4ut7QaQt4GQBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes%20murinus%20murinus&f=false "Anacondas"], lk 13, 2002, Capstone Press, ISBN 0-7368-0907-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>Mark O'Shea, [http://books.google.ee/books?id=VDIbbpl_ktgC&pg=PA57&dq=eunectes+deschauenseei&hl=et&sa=X&ei=gtYhUvSoIMW47AakqIDYBg&redir_esc=y#v=onepage&q=eunectes%20deschauenseei&f=false Boas and Pythons of the World], lk 54-57, 2007, New Holland Publischers, ISBN 978 1 84537 5447 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>Keha katavad pealt [[tumepruun]]id või [[must]]ad [[ovaalne|ovaalsed]] laigud. Roheliste anakondadeHiidnakondade [[kõhukilbis|kõhualused soomused]] on kollakat või kreemjat värvi.<ref>Linda George, [http://books.google.ee/books?id=KtL1dYrSJ30C&pg=PA13&dq=Eunectes+murinus+murinus&hl=et&sa=X&ei=LRkkUqmkL4ut7QaQt4GQBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes%20murinus%20murinus&f=false "Anacondas"], lk 13, 2002, Capstone Press, ISBN 0-7368-0907-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

===JaladVaagnakannused===

AnakondadelHiidanakondadel on tagakeha küljes, [[kloaak|kloaagi]] läheduses paarilised väiksemõõtmelised [[vaagnakannus]]ed (''Pelvic spurs''), mis on neil kohati abiks [[kopulatsioon]]il.<ref>Linda George, [http://books.google.ee/books?id=KtL1dYrSJ30C&pg=PA13&dq=Eunectes+murinus+murinus&hl=et&sa=X&ei=LRkkUqmkL4ut7QaQt4GQBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes%20murinus%20murinus&f=false "Anacondas"], lk 10, 2002, Capstone Press, ISBN 0-7368-0907-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

AnakondadelHiidanakondadel on kaks [[kops]]u, mida nad kasutavad [[hingamine|hingamiseks]].<ref>Linda George, [http://books.google.ee/books?id=KtL1dYrSJ30C&pg=PA13&dq=Eunectes+murinus+murinus&hl=et&sa=X&ei=LRkkUqmkL4ut7QaQt4GQBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes%20murinus%20murinus&f=false "Anacondas"], lk 10, 2002, Capstone Press, ISBN 0-7368-0907-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

Anakondade [[hammas|hambad]] vahetuvad regulaarselt ja neil on oluline abistav roll lämmatatud saaklooma alla neelamisel, [[mürk]]i neist hammastest teadlastel eraldada pole õnnestunud. Hiidanakonda tapab saagi rahulikult, [[saakloom]]a hingetõmmetega sünkroonis, lämmatades ja oletatakse, et ta võib ühe toidukorra ajal alla neelata oma kehakaaluga võrdse ja/või suurema koguse toitu.<ref>{{cite web |url=http://www.anacondas.org/faqs.htm |publisher=Jesus Rivas |title=Frequently Asked Questions |deadurl=no |accessdate=30 July 2012}}</ref>Tõepärasena tunduvaid allikaid hiidanakondade saakloomade lämmatamise ning vee alla tõmbamisega seonduvalt avaldatud palju pole, ka kahtlevad madude uurijad kirjalduslikes kirjeldustes sarvedega loomade pea ees allaneelamisega seonduvas. Täiskasvanud hiidanakondad toituvad peamiselt vees elavatest [[selgroogsed|selgroogsetest]]. Saakloomadeks võivad olla [[näriline|närilised]], [[kala]]d, [[lind|linnud]], [[kilpkonn]]ad, [[kaiman]]id, ''[[Odocoileus virginianus]]'', ''[[Hydrochaeris hydrochaeris]]'' ''[[Jacana jacana]]''d, ''[[Iguana iguana]]''d, [[tiigerpüüton]]id.<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>[[Rivas, Jesús Antonio]], [http://www.anacondas.org/diss/disser.pdf "The life history of the green anaconda (Eunectes murinus), with emphasis on its reproductive Biology"], (Ph.D. thesis). University of Tennessee. lk 37, 2000, Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> (Pdf)</ref>Osad allikad loevad rohelist anakondat ka, täpsemaid asjaolusid toomata, kannibaliks, seetõttu loetakse, et rohelise anakonda hambad rohelise anakonda seede-elundkonnas võivad sinna sattuda loomuliku hammaste vahetumise protsessi käigus. Kirjanduslikes allikates mainitakse, et värskelt einestanud anakonda suu lehkab hirmuäratavalt.

Paaritumisaeg sõltub suuresti geograafilisest piirkonnast. EnamikleEnamikel hiidanakondadel levinud seksuaalse käitumise vormiks on [[polüandria (zooloogia)|polüandria]], emased anakondad paarituvad mitme isasega ning sündinud järglased kannavad edasi geene mitmelt kopulatsioonides osalenud isaselt.<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

On täheldatud, et hiidanakondade liigialamliigi ''[[Eunectes murinus gigas]]'''e ([[Latreille]], [[1801]]) paaritumine, keda kohalikud kutsuvad ''huillia''ks, toimub [[detsember|detsembris]] – [[jaanuar]]is. Paaritumisel võivad ühe vastuvõtliku emase ümber koguneda üsna mitmed aktiivsed isased (12) anakondad moodustades "paaritumiskuhja" ([[inglise keel]]es ''breeding ball'') ja võideldes paaritumisõiguse üle mitu nädalat.<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago"], lk 71, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>Emase anakonda pojad (kuni 78 poega) sünnivad [[juuli]]s – [[august]]is.<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago"], lk 70, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>Poegi, kes sünnivad 40 kuni 95 sm pikkustena on väga raske kunstlikes tingimustes sööma meelitada.<ref>Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago"], lk 70, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

Anakondade käitumises saab eristada mitut kaitserefleksi. Nad võivad püüda ennast kaitsta, hammustades agressorit. Anakondal on teisigi kaitsestrateegiaid, näiteks lähedal asuvasse veekogusse liuglemine ja/või mutta peitumine aga ka [[loaakkloaak|kloaagi]] lähedal asuvate [[näärmeeritisKloaaginääre|kloaaginäärmete]]te eritiste väljutamine.<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

*[[1969]] diagnoositi esmakordselt [[roheline anakonda|rohelisel anakondal]]hiidanakondal [[metastaasmetastaseerumine|metastaseerunud]] pahaloomulinepahaloomulist [[lümfosarkoom]]i.<ref>Werner Frank, Arwid Schepky, [http://vet.sagepub.com/content/6/5/437.abstract"Metastasierendes Lymphosarkom bei einer Riesenschlange, Eunectes murinus(Linnaeus, 1758)"] doi: 10.1177/030098586900600507 Veterinary Pathology September 1969 vol. 6 no. 5 437-443, Osaline veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

{{Viited|viited}}