Kaoliniit: erinevus redaktsioonide vahel

| n_epsilon =

}}

'''Kaoliniit''' on [[savimineraal]], mille [[keemiline valem]] on Al₂Si₂O₅(OH)₄ ja mis kuulub [[tööstuslikud mineraalid|tööstuslike mineraalide]] rühma. Tegemist on [[Kihtsilikaadid|kihtsilikaadiga]], mille üks tetraeedriline kiht on ühendatud hapniku aatomite kaudu ühe oktaeedriliste alumiiniumoksiidide kihiga.<ref name="esimene">{{Cite book|title = An introduction to the rock-forming minerals|edition = 2|last1 = Deer|first1 = W.A.|last2 = Howie|first2 = R.A.|last3 = Zussman|first3 = J.|publisher = Harlow: Longman|year = 1992|isbn = 0-582-30094-0}}</ref> Tuntumad kivimid, mis sisaldavad rohkelt kaoliniiti, on [[kaoliin]] ja [[portselansavi]].

 

 

Kaoliniiti sisaldaval savil kaoliinil on väike kahanemis-paisumisvõime ja madal katioon-vahetuse võime (1–15 [[Ekvivalent (keemia)|mekv]]/100 g). See on pehme, tavaliselt valge mineraal (dioktaeedriline kihtsilikaatsavi), mis tekib alumiiniumsilikaatide (nt [[Päevakivi|päevakivide]]) keemilisel murenemisel ehk [[Porsumine|porsumisel]]. Eri paigus üle maailma võib see raudoksiidi sisalduse tõttu värvuda roosa-oranži-punaseks, andes sellele eristatava roostekarva värvuse. Kergemas kontsentratsioonis annab see kaoliinile valge, kollase või heleoranži värvitooni. Kaubanduse eesmärgil transporditakse kaoliini kuiva pulbrina, poolkuival kujul või vedela seguna.

 

__TOC__

 

==Keemia==

[[Mineraloogia|Mineraloogias]] kasutatav kaoliniidi keemiline valem on Al₂Si₂O₅(OH)₄.<ref name="neljas">[http://rruff.geo.arizona.edu/doclib/hom/kaolinite.pdf Kaolinite in the Handbook of Mineralogy] [14.09.2013]</ref> Keraamikas esitatakse valemeid aga oksiidide kaudu, mis väljendub valemis Al₂O₃·2 SiO₂·2 H₂O. Tsemendi keemiku märgisüsteemis ([[:en:Cement chemist notation|CCN]]) avaldub kaoliniidi valem veelgi lühemalt — AS₂H₂, kus A = Al₂O₃, S = SiO₂, H = H₂O.<ref name="viies">{{netiviide | URL = http://www.whd.co.uk/Understanding%20Cement/cementandconcret.html| Pealkiri = Cement and Concrete Glossary}} [14.09.2013]</ref>

 

[[File:Kaolinite strcutural model VA.jpg|thumb|Kaoliniidi struktuur]]

 

==Esinemine==

 

Kaoliniit on [[Trikliinne süngoonia|trikliinne]] korrapärane dioktaeedriline savimineraal, mille kristallidel on tihti selgelt eristatavad [[Heksagonaalne süngoonia|heksagonaalsed]] piirjooned. Kaoliniit moodustub peamiselt pinnalähedastes keskkondades [[Mullateke|pedogeneetiliste]] protsesside käigus, kuid vahel võivad moodustuda ka varajase [[Diagenees|diageneesi]] käigus.<ref name="clay">{{Cite book|title = Clay Sedimentology | last1 = Chamley|first1 = Hervé| year = 1989|isbn = 3-540-50889-9}}</ref>

 

Näiteks [[Mesosoikum|mesosoikumi]] ehk keskaegkonna tüüpilisemate murenemisprotsesside puhul kirjeldatakse kaolinisatsiooni, mis viitab sooja ning niiske keskkonna olemasolule. Robert Meyer tuvastas kaoliniidi pedoloogilise moodustumise Pariisi Basseini idaosa Vara [[Kriit (ajastu)|Kriidi]] ajastu savidel. Hilise Kriidi ajastu [[Provence|Provence'i]] piirkonnas (Kagu-Prantsusmaal) esines ulatuslikult järjestikuseid kvartsiit-liivakivimite porsumise perioode, viies kaoliniidi moodustumiseni.<ref name="clay" />

 

==Kasutusalad==

 

Savi söömist on kasutatud ka nälja alla surumiseks. Näiteks Haitil on geofaagia laialt levinud, eelkõige vaesemates piirkondades. Seal tehase savimudast küpsiselaadseid koogikesi, mida kuivatatakse päikese käes. Lisanditena kasutatakse vett, soola, margariini ning vahel ka suhkrut. Neid tuntakse kui ''"bon bons de Terres"'' ("maised koogikesed"), millel on küll väike toiteväärtus, kuid samas on see odav viis kõhtu täita.<ref name="kuueteistkümnes">{{cite web|title = Eating dirt can be good for the belly, researchers find |url = http://www.eurekalert.org/pub_releases/2011-06/uocp-edc060211.php}} [18.10.2013]</ref>

 

==Viited==

 

[[Kategooria:Mineraalid]]