Maarjakask: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kaitserubriik |
uuendan kasepuu hinda ja parandan tühiku |
||
12. rida:
Eesti keeles on nimed "maarjakask" ja "karjala kask" võrdväärsed. Esimene on üldkeeles palju levinum, kuid selle puuduseks on asjaolu, et rahvapärases kasutuses nimetatakse maarjakaseks ka langevate okstega arukaske ja madalat põõsakujulist vaevakaske. Nimetus "karjala kask" vastab ladinakeelsele nimele, mistõttu mõned teadlased eelistavad seda nimetust kui ühemõttelisemat; rangelt võttes ei ole ka see ühemõtteline, sest Karjalas kasvab muidki kaski.
Rahvapäraste nimede seas on levinud ''maarjakask'', ''kirikask'' (Hiiumaa, Läänemaa, Tartumaa, Võrumaa),
Nimetuse "maarjakask" levimine sai folkloristide sõnutsi alguse vennastekoguduste liikumise ajal, kui paljud varemkasutatud loodusnimetused said usulise sisu (vrd ''ellerhein'' -> ''jaanilill'', ''kirihein'' -> maarjahein, ''kirikakar'' -> ''maarjalill'', ''hõõguss'' -> ''jaaniuss'', ''hõõgmardikas'' -> ''jaanimardikas'').{{lisa viide}} Nimetuse "maarjakask" päritolu pole päris selge. Ants Viirese arvates võib see olla tulnud saksa sõnast ''Maserbirke'', mis on kõlaliselt seostatud neitsi Maarja nimega.
23. rida:
Karjala kase tüvi on vaid erandjuhtudel sile. Tüvel ja jämedamatel okstel võib näha ribisid, kühme ja paksendeid, milles on kõige rohkem näsastunud puitu. Peaaegu alati jääb silma pikuti lõhenenud koor, mis on puidu ebaühtlase jämenemise tagajärg. Paksendid, mis moodustavad tüve ümber enam-vähem ühtlaselt jämenenud rõnga, võivad juba noores eas olla kaetud musta korbaga, kuid nende vahekohtadel korp puudub. Sageli peetakse karjala kase tüvepaksenditeks puudel laialt levinud pahkasid. Viimased on aga välised moodustised vaid tüve ühel küljel.
Karjala kase puit on väga kallis, praegu makstakse tüve kilost umbes
==Kaitse==
Eestis on maarjakase säilitamiseks asutatud [[Maarjakase Selts]].
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Eesti katteseemnetaimed]]
|