Jermak (laev 1898): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
49. rida:
== Tehnilised andmed ==
"Jermak" oli 97,5 m pikk ja 21,6 m lai; tema [[süvis]] oli 7,3 m. Laeva [[veeväljasurve]] oli 8730 t ja kiirus 12 [[sõlm (ühik)|sõlme]]. Laeva [[võimsus]] oli 9000 [[hobujõud]]u. Laeva jõuallika moodustasid 3 VTE [
== Ajalugu ==
Jäämurdja ehitas [[viitseadmiral]]i [[Stepan Makarov]]i kontrolli all Armstrong Whitworth & Co Ltd [[Newcastle upon Tyne|Newcastle'
Laev võeti kasutusele [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1898]]. [[19. veebruar]]il [[1899]] heisati laeval kaubanduslipp, sest "Jermak" arvati rahandusministeeriumi haldusalasse, mitte sõjalaevastiku koosseisu. Laeva esimeseks [[kapten]]iks sai Makarov. [[21. veebruar]]il alustas laev teekonda kodumaale. Sel talvel oli [[Läänemeri|Läänemerel]] ebatavaliselt paks jää, jää paksus küündis [[Soome laht|Soome lahes]] meetrini. Laev liikus mõnda aega üllatava kiirusega 7 sõlme, aga [[Suursaar]]e kandis oli jää nii paks, et "Jermak" jäi sinna kinni ja pidi ringi minema. [[Kroonlinn]]a saabus ta [[4. märts]]il [[1899]] ja tema saabumise tähistamiseks korraldati ametlik vastuvõtt.
59. rida:
Juba [[9. märts]]il saabus Kroonlinna teade, et [[Tallinn]]a lähedal on kinni jäänud 11 [[aurik]]ut. "Jermak" päästis nad edukalt ja lõhkus nende jaoks tee sadamasse. [[4. aprill]]il sõitis "Jermak" [[Neeva]] jõge mööda üles kuni Nikolai sillani, mis tänapäeval kannab nime [[Blagoveštšenski sild]].
Samal 1899. aastal jõudis "Jermak" [[Teravmäed|Teravmägedel]] põhjalaiusele 81°21'. See reis algas [[29. mai]]l Newcastle'ist. [[14. juuni]]l jõuti [[Arktika]]sse. "Jermaki" meeskond uuris Arktika jääd ja okeanograafiat ning [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] [[loomastik]]ku. Kuid laev sattus [[rüsijää]]le, mis torkas laeva kere läbi. [[Lekk]] likvideeriti, aga laev ei saanud enam
Sama aasta talvel kasutati "Jermaki" selleks, et luua Venemaa esimene raadioühendus. See toimus 47 km pikkusel distantsil [[Kotka]] ja Suursaare vahel. Selleks kasutati [[Aleksandr Popov]]i leiutatud
Sel talvel päästis "Jermak" ka [[ristleja]] "[[Gromoboi]]", mis oli Peterburi ja Kroonlinna vahel madalikule jäänud ning mida jää ähvardas purustada. [[11. aprill]]il [[1900]] suutis "Jermak" lõpuks päästa ka rannakaitse-[[soomuslaev]]a "[[General-admiral Apraksin]]", mis juba [[13. november|13. novembri]] öösel oli Suursaare lähedal madalikule jooksnud.
[[1900]]. aasta suvel sai kapten Makarov loa osaleda Arktika-ekspeditsioonis, mis pidi ulatuma [[Jenissei]] [[suue|suudmeni]]. Pärast laeva järjekordset remonti väljus "Jermak" Kroonlinnast [[16. mai]]l [[1901]]. Kuid [[Novaja Zemlja]] kandis jäi ta jäässe kinni ja
Kui puhkes [[Esimene Maailmasõda]], siis "Jermak" [[mobilisatsioon|mobiliseeriti]] [[14. november|14. novembril]] [[1914]], aga jätkas endist tööd. Kui [[Saksamaa]] sõjavägi [[1918]]. aasta veebruaris Tallinna hõivas, viis "Jermak" kõik meresõiduvõimelised laevad [[Helsingi]]sse. Seejärel osales "Jermak" [[Jääretk]]el, mille käigus evakueeriti 211 laeva Helsingist Kroonlinna ning nende seas oli nii [[sõjalaev]]u, [[kaubalaev]]u kui abilaevu. Jääretke juhtis [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Aleksei Štšastnõi]]. Sellega omandas Štšastnõi meremeeste seas tohutu populaarsuse, aga ta ei olnud kommunist. Seetõttu laskis [[Lev Trotski]] Štšastnõi veel samal aastal [[vahistamine|vahistada]] ja [[surmanuhtlus|surma mõista]], aga "Jermaki" autasustati osalemise eest Jääretkel Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee [[Punatähe orden]]iga.
71. rida:
Seejärel "Jermak" demobiliseeriti ning edaspidi tegutses ta põhiliselt Läänemerel ja [[Valge meri|Valgel merel]].
[[21. mai]]l [[1937]] rajati [[põhjapoolus]]est 20 km kaugusele mehitatud triivjaam [[Põhjapoolus-1]], mis tegutses 9 kuud. Selle aja jooksul
Samal suvel läbis "Jermak" kõigest 2 kuuga kogu NSV Liidu Põhja-Jäämere ranniku läänest itta. Sealjuures vabastas ta Franz Josephi maal jäävangist 3 laeva, juulis viis [[Dickson]]is talvituvatele metsavedajatele [[kivisüsi|kivisütt]] ja vedas nende laevad vabasse vette, 6. augustil jõudis järele jäälõhkuja "[[Litke]]" juhitavale karavanile ja aitas selle [[Vene saar]]eni ning seejärel läbis [[Vilkitski väin]]a, jõudis [[Laptevite meri|Laptevite merre]] ja aitas jäälõhkujal "[[Krassin]]" karavani "Lenin" jääst välja juhtida.
81. rida:
[[1955]] läbis "Jermak" Põhja-meretee veel kord. Seda karavani juhtis ristleja "[[Admiral Senjavin]]". Karavani kuulusid veel ristleja "[[Dmitri Požarski]]", 10 allveelaeva ja umbes 15 kaubalaeva.
[[1963]] kanti "Jermak" maha. Katsed säilitada teda [[muuseumlaev]]ana ebaõnnestusid ja [[1964|järgmisel aastal]] läks "Jermak" [[vanaraud|vanarauaks]].
== Mälestuse jäädvustamine ==
| |||