Luide: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
Luiteid esineb tihti [[liiv]]astel [[rannik]]utel ja [[kõrb]]etes.
 
Luited koosnevad [[Purdsete|teralistest]] [[Sete (geoloogia)|setetest]], mida [[tuul]] jõuab ühest kohast teise kanda. Kui [[tuul]] kohtab oma teel takistust, siis tema jõud väheneb ja tuule kantud liivaterad pudenevad maha – tekib [[eelluide]]. Takistuseks võib olla kasvõi põõsas. Luide kasvab ja matab takistuse enda alla. Luitel on iseloomulik kuju, mis ei olene suurusest: tuulealune serv on lauge ja tuulepealne serv järsk. Luited võivad liiva asemel moodustuda ka näiteks [[Vulkaaniline tuhk|vulkaanilisest tuhast]].
 
Kui eelluide on küllalt suureks kasvanud, hakkab ta tuule mõjul liikuma. Tuulealusel serval olevaid osakesi puhub tuul mööda luidet edasi, kuni nad jõuavad üle luite tipu ja kukuvad oma raskuse mõjul maha, nende peale aga ladestuvad üha uued ja uued üle luiteserva puhutud osakesed.
17. rida:
Luited võivad tekkida kõikjale, kus on piisavalt tuult ja tolmu või liiva. Lisaks [[Maa (planeet)|Maale]] on luiteid avastatud [[Marss|Marsilt]] ja [[Saturn]]i suurimalt kuult [[Titan]]ilt.
 
Hiinas [[Ningxia provints]]is täheldati, et luidete rühm liikus aastail 1954–59 100 meetrit. Umbes samasugune liikumiskiirus on registreeritud [[Egiptus]]es. See kiirus pole suur, aga luited matavad edasi liikudes alla kõik, mida kohtavad, kaasa arvatud puud ja hooned. Korduvalt on juhtunud, et mõni [[küla]] tuleb teise kohta kolida, sest luide matab kõik vanas asukohas olevad majad enese alla.
 
Sellepärast on suure praktilise tähtsusega luidete kinnistamine. Põhiliselt istutatakse selleks luidetele [[taim]]i. Luited koosnevad peamiselt liivast, mis ei sisalda [[toitaine]]id peaaegu üldse. Sellepärast ei pruugi taimed luidetele kasvama jääda. Märgatavalt lihtsam on kinnistada liikumatuid luiteid.