Arthur Jensen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Ta oli suur [[pärilikkus]]e positsiooni pooldaja geenide ja kesskonna debatis, st ta arvas, et geneetika mängib olulist rolli käitumuslike seadumuste juures nagu [[intelligentsus]] ja [[isiksus]]. Ta kirjutas üle 400 teadusliku artikli<ref>Sailer 1998</ref> ning tegutses toimetajana teaduslikes ajakirjades nagu ''[[Intelligence]]'' ja ''[[Personality and Individual Differences]]''. <ref>Intelligence[1] and Personality and Individual Differences[2] publisher's pages.</ref>
Teda on hinnatud üheks viiekümnest 20. sajandi tähtsamaks psühholoogiks. <ref>Jensen is listed in a study by Haggblom et al. (2002), [3] of the 100 most eminent psychologists of the twentieth century, at number 47.</ref> Tema tööd on tekitanud ka poleemikat, peamiselt tema järelduste tõttu, mis puudutavad intelligentsuse rassiliste erinevuste põhjusi.
==Elu==
Jensen sünds 24. augustil, 1923 [[San Diego]]s, Linda Mary ja Arthur Alfred Jenseni perekonda. Tema isa omas ja juhtis puidu- ja ehitusmaterjalide tööstust. <ref>Current biography yearbook – H.W. Wilson Company – Google Books. Books.google.ca. Retrieved 2012-10-28.</ref> Tema isapoolsed vanavanemas olid taani immigrandid ning tema oli ühelt poolt poola juudi ning teiselt poolt saksa päritolu. <ref>Jensen, Arthur Robert; Miele, Frank (2002). Intelligence, race, and genetics: conversations with Arthur R. Jensen (illustrated ed.). Westview Press. p. 242. ISBN 978-0-8133-4008-1.</ref>
Ta sai uurijaks professoriks California ülikoolis, Berkeley’s, kus ta keskendus individuaalsetele erinevustele õppimises, eriti [[kultuur]]i, arengu ja geneetika mõjudele intelligentsusele ja õppimisele. Suur osa tema tööst keskendub kultuuriliselt ebasoodsas olukorras olevate õpilaste õpperaskustele. 2003. aastal sai ta Kistleri auhinna oma originaalse panuse eest valdkonda, mis aitas mõista seoseid inimgenoomi ja inimühiskonna vahel. 2006. aastal sai Jensen elutöö auhinna International Society for Intelligence Research’ilt.<ref>ISIR Lifetime Achievement Award http://www.isironline.org/meeting/awards.html</ref>
Läbi elu oli Jensenil huvi klassikalise muusika vastu ning varajases eas meeldis talle mõte ühel päeval dirigendiks saamisest. 14-aastasena dirigeeris ta ansamblit, mis võitis San Fransisco peetud üleriigilise võistluse. Peale Berkeley lõpetamist kolis ta New Yorki peamiselt sellepärast, et olla helilooja [[Arturi Toscanini]] läheduses. Ühtlasi oli ta väga huvitatud [[Gandhi]] elust ning andis välja senikirjastamata raamatupikkuse käsikirja tema elust. San Diegos elamise ajal töötas Jensen sotsiaaltöötajana.
Jensen suri 22. oktoobril 2012. aastal 89-aastasena oma kodus Kelseyville’is, Californias.
==IQ ja akadeemilised saavutused==
Jenseni huvi erinevuste õppimises viis ta suuremahulise koolilaste testimiseni. Tulemuste alusel eristas ta kaks erinevat tüüpi õppimisvõimekust. I tasand ehk assotsiatiivne õppimine on defineeritav kui info meelde jätmine ning mehaaniline lihtsate faktide ja oskuste õppimine. II tasand ehk kontseptuaalne õppimine on jämedalt öeldes võime saadud infoga manipuleerida ja seda üle kanda, ehk võimekus probleeme lahendada.
Hiljem oli Jensen oluline intelligentuse üldfaktori kontseptsiooni eestkõneleja, mis oma olemuselt on sarnane tema II tasandi õppimisega. Üldine faktor ehk g on abstraktsioon, mis tuleneb vaatlustest, mille põhjal igat liiki kognitiivsete testide tulemused korreleeruvad üksteisega positiivselt.
Jensen väitis, et tema uuringutulemuste põhjal saab öelda, et üldine kognitiivne võimekus on oma olemuselt päritav seadumus, mille määravad peamiselt geneetilised, mitte keskkondlikud tegurid. Ta oli ka seisukohal, et kui assotsiatiivne õppimine, ehk meelde jätmise võime, on rasside vahel võrdselt jaotunud, siis kontseptuaalne mõtlemine, ehk sünteesivõime, esineb asiaatidel rohkem kui valgetel. Ta järeldas oma andmetest, et keskmiselt on ameerika aasialased intelligentsemad kui valged ameeriklased. <ref>Encyclopedia of Psychology</ref>
Jenseni kõige rohkem vaidlusi tekitanud töö avaldati 1969. aastal ajakirjas Harvard Educational Review ning selle pealkiri oli “How Much Can We Boost IQ and Scholastic Achievement?“ (Kui palju on võimalik parandada IQ-d ja sooritust koolis). Selles järeldati muuhulgas, et programmid, mis olid välja arendatud Aafrika-Ameerika laste IQ tõstmiseks, on läbi kukkunud ning suure tõenäosusega ei olegi seda kunagi võimalik saavutada, sest Jenseni hinnangul oli 80% IQ variatiivsusest määratud geneetilistest faktoritest ning ülejäänud osa keskkondlikest faktoritest. <ref>"High Impact Science and the Case of Arthur Jensen" (PDF). 9 October 1978. Retrieved 27 January 2012.</ref>
Jenseni töö pälvis väga palju kriitikat. Peale artikli avaldamist toimus suur tudengite protestiaktsioon Jenseni ülikooli tööruumide juures. Kirjastaja ei andnud Jensenile koopiaid oma artiklist, samuti ei lubatud tal vastata oma töö kriitikale.
Ühes hilisemas artiklis väitis Jensen, et tema väiteid on valesti mõistetud ning et ta ei ole kunagi väitnud, et mustadel on loomu poolest madalam intelligents vaid et sellele leiule ei leidu praegu teaduslikult piisavat põhjendust ning mustade ja valgete intelligentsustasemete erinevus jääb seega uurimisele avatud küsimuseks. (Jensen, 1981a, p. 213).
==Raamatud==
===The g Factor===
The g Factor: The Science of Mental Ability (1998) on raamat intelligentsuse üldfaktorist (g). Raamat tegeleb g ajaloo ning erinevate mudelitega, mis intelligentsust käsitlevad, ning g bioloogiliste korrelaatide, selle päritavuse ning praktilise ennustusvõimega.
===Clocking the Mind===
Clocking the Mind : Mental Chronometry and Individual Differences (2006) tegeleb mentaalse kronomeetriaga ning räägib erinevatest tenikatest aju informatsioonitöötluse kiiruse mõõtmiseks. Jensen väidab, et mentaalne kronomeetria (võrreldes IQ-ga) esindab tõelist vaimse võimekuse loodusteadlikku käsitlust.
==Viited==
| |||