Osoon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Gaasid |
PResümee puudub |
||
8. rida:
Osoon on [[termodünaamiline ebastabiilsus|termodünaamiliselt ebastabiilne]]. Reaktsioonil
2O<sub>3</sub>=3O<sub>2</sub> eraldub soojust, kuid madalal [[temperatuur]]il pole see reaktsioon kõrge energiabarjääri tõttu kiire. Vastupidine reaktsioon leiab aset kaudsel teel: kui dihapniku molekul lõhustatakse ultraviolettkiirguse, [[elektrilahendus]]e või muu mõjul, tekib osoon hapniku aatomite reageerides alles jäänud dihapniku molekulidega. Sel viisil tekib osoon nii [[stratosfäär]]is, [[välk|välgu]] mõjul kui ka tehislikes [[osonaator|osoonigeneraator]]ites (mis põhinevad [[elektrivool]]u toimel hapnikule või [[õhk|õhule]]). See reaktsioon ei saa minna lõpuni, sest nii ultraviolettkiirgus kui [[elekter]] lõhustavad ka tekkivat osooni, muutes seda tagasi dihapnikuks.
Osoon [[keemistemperatuur|kondenseerub temperatuuril]] –112°[[Celsiuse skaala|C]] siniseks vedelikuks. Et dihapnik kondenseerub alles temperatuuril –183°C, saab vedeldamisega eraldada puhast osooni, mis [[sulamistemperatuur|külmub temperatuuril]] –192 Celsiuse kraadi. Ent see on ohtlik: et osooni lagunemine on [[eksotermiline reaktsioon|eksotermiline]], võib see kulgeda [[plahvatus]]ega.
| |||