Arthur Jensen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Gsilm (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Arthur Robert Jensen''' (24. August 1923-22. oktoober 2012) oli hariduspsühholoogia professor California ülikoolis, Berkeley’s. <ref> "Arthur R. Jensen Die...'
 
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Arthur Robert Jensen''' ([[24. August]] [[1923]]-[[22. oktoober]] [[2012]]) oli hariduspsühholoogia professor California ülikoolis, Berkeley’s. <ref> "Arthur R. Jensen Dies at 89; Set Off Debate About I.Q.". New York Times. 2012-11-01. Retrieved 2012-11-02. "Arthur R. Jensen, an educational psychologist who ignited an international firestorm with a 1969 article suggesting that the gap in intelligence-test scores between black and white students might be rooted in genetic differences between the races, died on Oct. 22 at his home in Kelseyville, Calif. He was 89. ..."</ref><ref>Arthur Jensen. Journal of Educational and Behavioral Statistics. Retrieved 2010-06-05.</ref> Jensen on tuntud oma töö poolest [[psühhomeetria]]s ja eristavas psühholoogias, mis tegeleb küsimusega, kuidas ja miks inimesed üksteisest erinevad.
'''Arthur Robert Jensen''' ([[24. august]] [[1923]] – [[22. oktoober]] [[2012]]) oli [[USA]] [[psühholoog]].
 
'''ArthurTa Robertoli Jensen'''hariduspsühholoogia professor ([[24.California August]]Ülikool [[1923]]-[[22.Berkeleys|California oktoober]]Ülikoolis [[2012Berkeleys]]) oli hariduspsühholoogia professor California ülikoolis, Berkeley’s. <ref> "Arthur R. Jensen Dies at 89; Set Off Debate About I.Q.". New York Times. 2012-11-01. Retrieved 2012-11-02. "Arthur R. Jensen, an educational psychologist who ignited an international firestorm with a 1969 article suggesting that the gap in intelligence-test scores between black and white students might be rooted in genetic differences between the races, died on Oct. 22 at his home in Kelseyville, Calif. He was 89. ..."</ref><ref>Arthur Jensen. Journal of Educational and Behavioral Statistics. Retrieved 2010-06-05.</ref> Jensen on tuntud oma töö poolest [[psühhomeetria]]s ja eristavas psühholoogias, mis tegeleb küsimusega, kuidas ja miks inimesed üksteisest erinevad.
Ta oli suur [[pärilikkus]]e positsiooni pooldaja geenide ja kesskonna debatis, st ta arvas, et geneetika mängib olulist rolli käitumuslike seadumuste juures nagu [[intelligentsus]] ja [[isiksus]]. Ta kirjutas üle 400 teadusliku artikli <ref>Sailer 1998</ref> ning tegutses toimetajana teaduslikes ajakirjades nagu ''[[Intelligence]]'' ja ''[[Personality and Individual Differences]]''. <ref>Intelligence[1] and Personality and Individual Differences[2] publisher's pages.</ref>
Teda on hinnatud üheks viiekümnest 20. sajandi tähtsamaks psühholoogiks. <ref>Jensen is listed in a study by Haggblom et al. (2002), [3] of the 100 most eminent psychologists of the twentieth century, at number 47.</ref> Tema tööd on tekitanud ka poleemikat, peamiselt tema järelduste tõttu, mis puudutavad intelligentsuse rassiliste erinevuste põhjusi.