Béla IV: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 34 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
5. rida:
Béla oli kuningas [[Andràs II]] poeg. [[1214]]. aastal nimetati ta [[Horvaatia]] kuningaks. [[1222]]. aastal andis isa talle valitseda umbes pool kuningriigist (Slavoonia, Horvaatia ja Dalmaatsia). Järgmistel aastatel võttis Béla osa sõjakäikudest Galiitsiasse ja Austriasse. Tema suhted isaga olid aga küllaltki halvad, sest Béla pidas isa süüdlaseks oma ema surmas. [[1234]]. aastal abiellus Andràs uuesti, endast üle 30 aastat noorema naisega. See halvendas nende suhteid veelgi. Kuid [[1235]]. aastal Andràs II suri ja Bélast sai kuningas.
 
Oma valitsusaja esimestel aastatel tegeles Béla kaubanduse ja linnade soosimisega, samuti otsis ta dominikaani munkadest saadikute abil idast ungarlaste sugulashõime. [[1239]]. aastal sai ta teada, et [[mongolid]] plaanivad [[Batu-khaan]]i juhtimisel [[Mongolite invasioon Euroopasse|Euroopasse tungida]]. Kuningas asus nende invasiooni tõrjumiseks ettevalmistusi tegema, muuhulgas lubas ta maale paganatest [[kumaanid]], kes olid enne mongolitelt lüüa saanud. [[1241]]. aasta kevadel õnnestus mongolitel aga ungarlaste kaitsest läbi murda ja kumaanide-ungarlaste suhted muutusid äärmiselt pingelisteks, sest paljud ungarlased pidasid kumaane reetureiks. Seetõttu tapeti ka nende khaan [[Köten]] ja kumaanid lahkusid Ungarist. Seetõttu olid Béla väed oodatust palju nõrgemad ega suutnud mongolitele efektiivset vastupanu osutada. Aprillis said nad rängalt lüüa ja Béla põgenes [[Zagreb]]i. [[Austria hertsog]] kasutas Ungari ränka olukorda ära ja sundis kuningat mõningaid läänepoolseid maakondi endale pantima. Béla palus abi [[paavst]]ilt, Püha Rooma keisrilt ja teistelt suurvõimudelt, kuid keegi ei andnud talle otsest abi. [[1242]]. aasta alguses ületasid mongolid ka külmunud [[Doonau]] ning jõudsid peagi [[Aadria meri|Aadria mere]] äärde. Béla põgenes rannikulinna [[Trigor|Trausse]], olles valmis maalt lahkuma. Batu-khaan püüdis kuningat kätte saada, kuid enne said mongolid teate suurkhaan [[Ugedei]] surmast ning seetõttu lahkusid nad peagi ka Ungarist. 1242. aasta keskel suutis Béla oma võimu Ungaris täielikult taastada ning riigi ka küllaltki ruttu üles ehitada. Idaossa ehitati palju uusi linnuseid ja laastatud aladele toodi elama kumaane. Et riik mongolite rüüsteretkedest kiiresti kosus, on Bélat nimetatud ka Ungari teiseks rajajaks.
 
Järgnevatel aastatel oli Béla peamiseks probleemiks [[Austria ajalugu|Austria hertsogiriik]], kellelt ta piirimaakonnad küll tagasi sai, kuid sealne hertsog [[Friedrich II (Austria)|Friedrich II]] püüdis neid peagi tagasi saada. [[1246]]. aastal lõppes Ungari-Austria sõda aga Friedrichi hukkumisega. Et [[Babenbergide dünastia]] suri välja, siis algasid võitlused Austria hertsogitiitli pärast. Nendes osales ka Béla, kuid ta sai lüüa Böömimaa kuninga [[Ottokar II Přemysl]]i käest, kellega ta võitles Steiermarki[[Steiermark]]i pärast aastatel [[1252]]–[[1260]]. Ebaõnnestus ka tema Galiitsia-poliitika, sest tema väimees [[Rostislav Danilovitš]] sai mitu korda [[Galiitsia-Volõõnia vürtsiriik|Galiitsia-Volõõnia]] vürst [[DaniiloDanilo Romanovitš]]i käest lüüa. [[1260. aastad|1260. aastatel]] hakkas Bélale probleeme valmistama ka tema poeg [[Istvàn V|Istvàn]], kes sai [[1258]]. aastal [[Trantsilvaania]] vürstiks. Aastatel [[1262]]–[[1266]] oli nende vahel kaks kodusõda, mille tulemusena pidi Béla Doonau idakalda loovutama pojale. Nende suhted halvenesid üha, nii et kui Béla suri, siis usaldas ta oma naise ja tütre perekonnad oma väimehe Ottokar II, mitte poja hoolde.
 
{{algus}}