Redaktsioon: 25. mai 2014, kell 01:38 redigeeri 217.71.45.54 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. mai 2014, kell 10:12 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 918 muudatust P Tühistati kasutaja 217.71.45.54 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi CommonsDelinker. Uuem muudatus →
5. rida: Slaavi rahvaste hulka kuuluvad [[idaslaavlased]] ([[venelased]], [[ukrainlased]] ja [[valgevenelased]]), [[lääneslaavlased]] ([[poolakad]], [[tšehhid]], [[slovakid]] ja [[sorbid]]) ning [[lõunaslaavlased]] ([[bulgaarlased]], [[serblased]], [[horvaadid]], [[makedoonlased]], [[sloveenid]], [[bosnialased]] ja [[montenegrolased]]). Alates [[6. sajand]]ist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast ning [[Balkani poolsaar]]est. Ajapikku asusid mõned Vene slaavlased ka [[Siber]]isse ja [[Kesk-Aasia]]sse. Kõigist slaavi rahvastest on osa emigreerunud teistesse maailma osadesse. Praeguseks asustavad slaavi keeli kõnelevad kogukonnad enam kui poolt Euroopat. Slaavi päritolu inimesi on maailmas üle 350 miljoni.sz Tänapäeva rahvad ja etnilised ~~gnfnngfsngfmnhmhynhrühmad~~rühmad, keda nimetatakse slaavlasteks, on välimuselt ja kultuurilt üsna erinevad. Suhted ~~nendehnnnn ngf~~nende vahel (ja isegi üksikute etniliste rühmade piires) on mitmekesised, ulatudes sugulustundest vastastikuse vaenuni. ==Ajalugu== [[Pilt:Plemiona wschodniosłowiańskie.png\|pisi\|Ida-slaavlaste asualad [[8. sajand\|8.]]-[[10. sajand]]il]] [[Pilt:West slavs 9th-10th c..png\|pisi\|Lääne-slaavlaste asualad [[9. sajand\|9.]]-10. sajandil]] Slaavlaste täpne päritolu on teadmata. Levinud hüpoteeside kohaselt jäi nende algne asuala enne [[6. sajand]]it tänapäeva [[Valgevene]], [[Poola]] ja [[Ukraina]] aladele. ~~ngfnf~~ Slaavlaste seosed [[Vana-Rooma\|Rooma]]-aegse [[venetid\|venetite]] (''Veneti'') hõimuga, kes elas ida pool [[Visla]] jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka [[baltlased\|~~baltlastnele~~baltlastele]]. Nimede ''Antes'' ja ''Sclaveni'' all ilmusid slaavlased esmakordselt [[Bütsants]]i kroonikatesse 6. sajandi alguses. [[Justinianus I]] (527–565) aegsed Bütsantsi ~~kroonikungd~~kroonikud nagu [[Caesarea Prokopios]], [[Jordanes]] ja [[Theophylactos Simocatta]] kirjeldasid sellenimelisi hõime, kes elasid [[Karpaadid\|Karpaatidest]] idas, [[Doonau~~\|Doongf ngnau~~]] alamjooksul ja [[Must meri\|Musta mere]] ääres, tungides [[Ida-Rooma keisririik\|Ida-Rooma keisririigi]] Doonau-äärsetesse provintsidesse. Slaavlaste peamine asuala oli tollal [[stepp]] Musta mere ja [[Kaspia]] põhjaosa vahel, kus nad liikusid mööda [[Volga]]t üles ka [[soome-ugri]] rahvaste ([[marid]]e - ~~mergngbgdbngfngfn jalaste~~merjalaste, [[mordvalased\|mordvalaste]] - muromlased, [[kamassid]]e, [[komid]]e, [[udmurdid\|udmurtide]], [[vepslased\|vepslaste]], [[vadjalased\|vadjalaste]], [[isurid\|isurite]], [[karjalased\|karjalaste]] jt) asualadele. [[545]]. aastal kirjutas Prokopios: "''~~Sclavengnnggngi~~Sclaveni'' ja ''Antae'' kandsid kauges minevikus õigupoolest üht nime: neid mõlemaid kutsuti ''Spori''." ==~~Arvnfgfngnf~~Arv== Slaavi päritolu inimesi on maailmas üle 350 miljoni. Kolm suurimat slaavi rahvast on venelased (150 miljonit), poolakad (60 miljonit) ja ukrainlased (50 miljonit). Teiste slaavi rahvaste hulka kuuluvad tšehhid (11 miljonit), bulgaarlased (10 miljonit), serblased (10 miljonit), valgevenelased (10 miljonit), horvaadid (8 miljonit), slovakid (6 miljonit), makedoonlased (3 miljonit), sloveenid (3 miljonit), bosnialased (3 miljonit), montenegrolased (ehk tšernogoorlased, 500 000). ~~nfgng~~ {{viita}} ==Vaata ka==

Slaavlased: erinevus redaktsioonide vahel