Redaktsioon: 26. oktoober 2013, kell 23:05 redigeeri CommonsDelinker (arutelu \| kaastöö) 17 500 muudatust P Fail Origins_700_(1).png on eemaldatud, sest kasutaja Jameslwoodward kustutas selle Commonsist. Põhjus: Per commons:Commons:Deletion requests/File:Origins 700 (1).png. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. mai 2014, kell 01:38 redigeeri eemalda 217.71.45.54 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Slaavi rahvaste hulka kuuluvad [[idaslaavlased]] ([[venelased]], [[ukrainlased]] ja [[valgevenelased]]), [[lääneslaavlased]] ([[poolakad]], [[tšehhid]], [[slovakid]] ja [[sorbid]]) ning [[lõunaslaavlased]] ([[bulgaarlased]], [[serblased]], [[horvaadid]], [[makedoonlased]], [[sloveenid]], [[bosnialased]] ja [[montenegrolased]]). Alates [[6. sajand]]ist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast ning [[Balkani poolsaar]]est. Ajapikku asusid mõned Vene slaavlased ka [[Siber]]isse ja [[Kesk-Aasia]]sse. Kõigist slaavi rahvastest on osa emigreerunud teistesse maailma osadesse. Praeguseks asustavad slaavi keeli kõnelevad kogukonnad enam kui poolt Euroopat. Slaavi päritolu inimesi on maailmas üle 350 miljoni.sz Tänapäeva rahvad ja etnilised ~~rühmad~~gnfnngfsngfmnhmhynhrühmad, keda nimetatakse slaavlasteks, on välimuselt ja kultuurilt üsna erinevad. Suhted ~~nende~~nendehnnnn ngf vahel (ja isegi üksikute etniliste rühmade piires) on mitmekesised, ulatudes sugulustundest vastastikuse vaenuni. ==Ajalugu== [[Pilt:Plemiona wschodniosłowiańskie.png\|pisi\|Ida-slaavlaste asualad [[8. sajand\|8.]]-[[10. sajand]]il]] [[Pilt:West slavs 9th-10th c..png\|pisi\|Lääne-slaavlaste asualad [[9. sajand\|9.]]-10. sajandil]] ngfnf ~~Slaavlaste täpne päritolu on teadmata. Levinud hüpoteeside kohaselt jäi nende algne asuala enne [[6. sajand]]it tänapäeva [[Valgevene]], [[Poola]] ja [[Ukraina]] aladele.~~ Slaavlaste seosed [[Vana-Rooma\|Rooma]]-aegse [[venetid\|venetite]] (''Veneti'') hõimuga, kes elas ida pool [[Visla]] jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka [[baltlased\|~~baltlastele~~baltlastnele]]. Nimede ''Antes'' ja ''Sclaveni'' all ilmusid slaavlased esmakordselt [[Bütsants]]i kroonikatesse 6. sajandi alguses. [[Justinianus I]] (527–565) aegsed Bütsantsi ~~kroonikud~~kroonikungd nagu [[Caesarea Prokopios]], [[Jordanes]] ja [[Theophylactos Simocatta]] kirjeldasid sellenimelisi hõime, kes elasid [[Karpaadid\|Karpaatidest]] idas, [[Doonau\|Doongf ngnau]] alamjooksul ja [[Must meri\|Musta mere]] ääres, tungides [[Ida-Rooma keisririik\|Ida-Rooma keisririigi]] Doonau-äärsetesse provintsidesse. Slaavlaste peamine asuala oli tollal [[stepp]] Musta mere ja [[Kaspia]] põhjaosa vahel, kus nad liikusid mööda [[Volga]]t üles ka [[soome-ugri]] rahvaste ([[marid]]e - ~~merjalaste~~mergngbgdbngfngfn jalaste, [[mordvalased\|mordvalaste]] - muromlased, [[kamassid]]e, [[komid]]e, [[udmurdid\|udmurtide]], [[vepslased\|vepslaste]], [[vadjalased\|vadjalaste]], [[isurid\|isurite]], [[karjalased\|karjalaste]] jt) asualadele. [[545]]. aastal kirjutas Prokopios: "''~~Sclaveni~~Sclavengnnggngi'' ja ''Antae'' kandsid kauges minevikus õigupoolest üht nime: neid mõlemaid kutsuti ''Spori''." ==~~Arv~~Arvnfgfngnf== nfgng Slaavi päritolu inimesi on maailmas üle 350 miljoni. Kolm suurimat slaavi rahvast on venelased (150 miljonit), poolakad (60 miljonit) ja ukrainlased (50 miljonit). Teiste slaavi rahvaste hulka kuuluvad tšehhid (11 miljonit), bulgaarlased (10 miljonit), serblased (10 miljonit), valgevenelased (10 miljonit), horvaadid (8 miljonit), slovakid (6 miljonit), makedoonlased (3 miljonit), sloveenid (3 miljonit), bosnialased (3 miljonit), montenegrolased (ehk tšernogoorlased, 500 000). {{viita}} ==Vaata ka==

Slaavlased: erinevus redaktsioonide vahel