Vene: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 8 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see [[Läänemeri|Läänemere]] lõunakaldal elanud [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimu [[venetid|venetite]] ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on [[sorbid]].
 
Vene ladinakeelse nimetuse Ruteenia päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt [[12. sajand]]il [[Augsburgi aastaraamat]]utes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi [[barbar]]ite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. [[Julius Caesar]] nimetas üht [[Gallia]] hõimu nimega ''Ruteni'', aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi [[Ruteenia]] laialt levinud, sealhulgas [[paavst]]i koostatud dokumentides.
 
[[Leedu Suurvürstiriik]] koosnes enne [[Poola]]ga liitumist ([[1569]]) kolmest põhilisest alast: [[Litwa]], kus elasid [[valgevenelased]], [[Žemaitija]], kus elasid [[leedukad]], ja Russ või Ruteenia, kus elasid [[ukrainlased]]. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses [[Navahrudak]] (Novogorodok), seejärel [[Vilnius]].
 
Vene oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] pärijaks ja jätkajaks, hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimetus [[Väike-Vene]]. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks.
 
[[Tartu]]s sündinud keemik [[Carl Claus]] avastas [[1844]] [[ruteenium]]i [[Uuralid|Uuralites]] kaevandatud [[plaatina]]maagist ja nimetas selle oma sünniriigi järgi.
74 591

muudatust