Max Wertheimer: erinevus redaktsioonide vahel

Max Wertheimer sattus Frankfurti juhuslikult, kui ta astus rongilt maha, et osta mänguasjade poes [[stroboskoop]], mille abil hakkas ta uurima uue psühholoogilise suuna proovikivi, milleks oli näiv liikumine. Nimelt pani Wertheimer tähele, et kahe järjestikulise, kuid ruumis nihutatud kriipsu ilmumine tekitab kriipsude vahel liikumise jälje, mis nihkub ajas hiljem esitatud kriipsu suunas. See fenomenaalne liikumine (siit ka fii-liikumise nimetus), millel puudub füüsikaline vaste, oli kindlaks tõendiks selle kohta, et [[teadvus]] ei ole taandatav isoleeritud koha ja aja [[aisting]]uteks. Just seda olukorda kinnitab populaarne, kuid kahtlase sisuga väljend, et [[tervik]] on enamat, kui lihtne osade summa.