Erinevus lehekülje "Carl Stumpf" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P (→‎Publikatsioonid: vormindamine)
P
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Carlstumpf.jpg|pisi||Carl Stumpf aastal 1900]]
'''Carl Stumpf''' ([[21. aprill]] [[1848]] – [[25. detsember]] [[1936]] [[Berliin]]) oli Saksamaa filosoof ja psühholoog. Ta asutas Berliini Eksperimentaalpsühholoogia Kooli ning oli kuulus oma muusika ning heli uuringute pärast. Stumpf mõjutas tugevalt Edmund Husserli, modernse fenomenoloogia rajajat ning tema tutvustas olude seisundi kontseptsiooni (Sachverhalt), mille hiljem populariseeris Husserl oma töödega. Stumpf mõjutas ka [[Max Wertheimer]]it, [[Wolfgang Köhler]]it ning [[Kurt Koffka]]t, kuulsaid geštaltpsühholoogia rajajaid, kes vaidlustasid [[Wilhelm Wundt]]'i mehaanilist lähenemist eksperimentaalpsühholoogiale, mis oli kaua domineerinud Saksamaa psühholoogilisi uuringuid. Geštaltpsühholoogid muutsid igaveseks, mitte ainult seda, kuidas psühholoogid nägid, vaid ka kuidas üldsus nägu taju.
 
1904 oli ta 13 tunnustatud teadlasega paneelis, mida tunti kui Hansu Komisjoni, et otsustada, kas hobune nimega [[Tark Hans]] oskab arvutada. Psühholoog [[Oskar Pfungst]] tõestas, et hobune ei osanud päriselt arvutada.
 
Oma karjääri lõpuks lõi Stumpf Berliini Lastepsühholoogia AssotsatsiooniAssotsiatsiooni ning jätkas samal ajal muusika kirjutamist. 1915 avas Stumpf koos teiste tunnustatud filoloogidega asutuse, mis hõlmas Fonogrammi arhiivi, kus säilitati muusikat erinevatest maailma paikdest.
 
Stumpf läks pensionile 1921, kuid jätkas ka siis loengute andmist. Ta suri 25. detsembril, 1936 Berliinis.