Ain Anger: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
== Elulugu==
 
Ain Anger õppis laulmist [[Eesti Muusikaakadeemia]]s (1992–1996) [[Ivo KuukKuusk|Ivo Kuuse]], [[Virgilijus Noreika]] ja [[Matti Pelo]] juures. Aastail 1993–2001 laulis Anger [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperis Estonia]] ning 2001–2004 oli ta [[Leipzig|Leipzigi ooperi]] solist. Alates aastast 2004 on Anger [[Viin|Viini Riigiooperi]]<ref>http://www.wiener-staatsoper.at/Content.Node/home/kuenstler/saengerinnen/Ain-Anger.en.php</ref>solist ning lisaks Viinile sagedane külaline maailma teisteski tähtsamates ooperimajades ja kontserdilavadel. Regulaarselt esineb ta Berliinis, Münchenis, Milanos, Pariisis, Tokyos, New Yorgis, San Franciscos jm. Ain Anger on laulnud ka ooperifestivalidel [[Bayreuth|Bayreuthis]]<ref> https://www.bayreuther-festspiele.de/fsdb/personen/14650/index.htm</ref>, Helsingis, Bergenis, Lutzernis, Savonlinnas jm. Debüüdi USAs tegi ta 2002. aastal maailmaesiettekandele tulnud Štšedrini ooperi „Võlutud rändur“ peaosas (New Yorgi Filharmoonikud, dir Lorin Maazel). 2013 debüteeris ta Milano [[La Scala]]s Dalandina [[Wagner]]i „Lendavas Hollandlases“ (dir Hartmut Haenchen)<ref> http://www.teatroallascala.org/en/season/opera-ballet/2012-2013/der-fliegende-hollaender.html</ref> ja [[Barcelona]] Gran Teatre del Liceu’s (dir Josep Pons).
Eesti publik sai 2012/13 hooajal Angerit näha Rahvusooperis Estonia Mefistona Gounod‘ ooperis „Faust“, milles mõjuva ja kaasahaarava tegelaskuju loomise eest pärjati teda Eesti teatri aastaauhinnaga. Iseseisvuspäeva eel tunnustas Eesti Vabariigi president Angerit Valgetähe III klassi ordeniga.<ref> http://uudised.err.ee/v/eesti/7341e62c-21c2-4869-9283-11ee4de63735</ref>
Angeri ooperi- ja kontserdirepertuaar on väga lai. Viini Riigiooperi solistina on tal ooperirolle kogunenud enam kui nelikümmend, nende seas Philippe II ja Suurinkvisiitor (Verdi „Don Carlos“), Sarastro (Mozarti „Võluflööt“), Gremin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“), Pimen (Mussorgski „Boriss Godunov“) ja Fiesco (Verdi „Simon Boccanegra“), Wagneri ooperites Pogner („Nürnbergi meisterlauljad“), Daland („Lendav Hollandlane“), kuningas Heinrich („Lohengrin“), Hermann („Tannhäuser“), Hunding („Valküürid“), Titurel (“Parsifal”) jpt. Kontsertlauljana on tema viimaste hooaegade kavas olnud San Francisco Sümfooniaorkestriga Beethoveni „Missa solemnis“ (dir Michael Tilson Thomas) ja Verdi reekviem (dir James Conlon), Philadelphia orkestriga Straussi „Elektra“ (dir Charles Dutoit) ning Baieri Raadioorkestri (dir Mariss Jansons), Frankfurdi HR Sümfooniaorkestriga (dir Paavo Järvi) Mahleri 8. sümfoonia ja BBC Shoti Sümfooniaorkestriga "Tannhäuser" (BBC Proms, dir Donald Runnicles). Ta on esinenud veel New Yorgi, Clevelandi, Saint Louisi, Stockholmi ja Tokyo sümfooniaorkestritega ning teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega, nagu Lorin Maazel, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Riccardo Muti, Esa-Pekka Salonen ja Franz Welser-Möst. <ref> http://operabase.com/a/Ain_Anger/176</ref>