Erinevus lehekülje "Saksa Demokraatlik Vabariik" redaktsioonide vahel

'''Saksa DV''' ehk '''Ida-Saksamaa''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel [[Nõukogude okupatsioonitsoon]]is moodustatud riik.
 
[[Kategooria:Ida-Saksamaa]][[Kategooria:Saksa DV]]
Saksa DV pealinn oli [[Berliin]] ([[Ida-Berliin]]). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist – [[Lääne-Berliin]] – Saksa DV-sse ei kuulunud.
 
Saksa DV kuulutati välja [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]]. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon.
 
[[USA okupatsioonitsoon|USA]], [[Suurbritannia okupatsioonitsoon|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa okupatsioonitsoon]]is tekkis [[Saksamaa]] Liitvabariik, mida nimetati ka [[Lääne-Saksamaa]]ks.
 
==Saksa DV ja NSV Liit==
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Saksamaal}}
Pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning liitlasvägede poolt Saksamaa territooriumi vallutamist jaotati Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks. Idapoolsemad Saksamaa liidumaad kuulusid Nõukogude administratiiv- ja sõjalise kontrolli alla. Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal juhtis Nõukogude okupatsioonitsoonis tsiviilelukorraldust. Saksamaal paiknevaid Nõukogude sõjaväeüksuste tegevust korraldas [[Nõukogude okupatsioonivägede grupp Saksamaal]]/Nõukogude väegrupp Saksamaal.
 
Nõukogude sõjaväe administratsioon ja administratsioonivalitsused (mis moodustati kõikides liidumaades) teostasid Saksamaa sovietiseerimist [[Ivan Serov]]i ([[NSV Liidu SARK-i volinik Saksamaal]]) ja [[Pavel Zelenin]]i ([[Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ|KRK Vastuluurevalitsus SMERŠ]]/[[NSV Liidu Nõukogude okupatsioonivägede grupi RJMi Vastuluurevalitsus]]e ülem juuni 1945- aprill 1947) juhtimisel, kasutades ka [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu riikliku julgeoleku]] ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|siseasjade rahvakomissariaad]]i ning NSA valitsuste siseasjade osakondade töötajaid.
 
{{vaata|Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal}}
{{vaata|Nõukogude väegrupp Saksamaal}}
 
==Majandus==
Sõjajärgsete piiridega lõigati Saksa DV-st ära osa tema tagamaadest idas, Saksamaa idaosa energiaga kindlustanud [[Sileesia]] söebasseinid ja [[Elbe]] [[alamjooks]]ul asunud sadamad. Saksa DV oli majanduslikult arenenuim sotsialistlik riik Ida-Euroopas.
 
== Sport ==
Ida-Saksamaa saavutas tänu riiklikule tsentraliseeritud spordipoliitikale tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi seal oli ka oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda kaua aega. Mõlema Saksa riigi sportlased võistlesid [[Saksamaa ühendvõistkond|ühendvõistkonnas]] aastatel 1952-1964. Ida-Saksamaa olümpiavõitjate loetelu alustatakse vahest isegi [[poksija]] [[Wolfgang Behrendt]], kes võitis [[1956]]. aasta [[Melbourne]] [[1956. aasta suveolümpiamängud|mängudel]] kuldmedali, ehkki ta võistles Saksamaa ühendkonna koosseisus. Ida-Saksamaana hakati võistlema 1968. aastast.
 
[[Sarajevo]] [[1984. aasta taliolümpiamängud]]el oli Ida-Saksamaa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim [[Christa Rothenburger]], kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja [[Katarina Witt]] naiste üksiksõidus.
 
Alates [[1968]] võistlesid Saksa riigid eraldi meeskondadena kuni Saksamaa taasühinemiseni 1990.
 
==Vaata ka==
*[[Lääne-Saksamaa]]
*[[Lääne-Berliin]]
*[[Saksamaa]]
*[[Saksa DV jalgpallikoondis]]
*[[Saksa Demokraatliku Vabariigi pass]]
 
[[Kategooria:Ida-Saksamaa]]
[[Kategooria:Saksa DV]]
 
{{Link FA|af}}
{{Link FA|no}}
Anonüümne kasutaja