Egtvedi piiga: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
Egtvedi piiga haud leiti aastal [[1921]], kui kohalik talumees Peter Platz soovis tasandada tema maal asunud ja aja jooksul suuresti laiali aetud [[kääbas|kääpa]] jäänused.
 
Tüdruk maetioli maetud tammetüvest õõnestatud kirstus mätastest kuhjatud kääpasse. [[Dendrokronoloogia]] abil on kindlaks tehtud, et [[tamm]]epuu, millest kirst valmistati, langetati aastal 1370 eKr ja matus leidis aset aastal 1357 eKr. Surres oli piiga 16-18 aastat vana ja umbes 1,60 m pikk, tal olid pikad heledad juuksed. Tammekirst oli vooderdatud lehmanahaga. Neiule pandi kirstu kaasa karbike [[võrkvöötehnika]]s juuksevõrgu ja naaskliga ning kasetohust jooginõu, milles on säilinud jälgi nisust[[nisu]]st, pohladest[[pohl]]adest, [[porss|porsist]] ja [[mesi|meest]] kääritatud [[mõdu]]st. Tüdruku jalalabade juurde oli pandud riidepamp, mille sees olid 8-9 aastase lapse põletatud jäänused. Tõenäoliselt ei olnud tegemist ema ja lapsega. Tüdruk oli kaetud villase tekiga. Kirstukaane vahele oli jäänud raudrohuõisi, mis näitab, et matus toimus suvel.
 
[[Skandinaavia]] lõunaosas oli pronksiajal tavaks matta tähtsal positsioonil surnud [[tammekirstuhauad|tammekirstudes]] suurtesse mätastest ehitatud hauakääbastesse. Jüütimaa muldades on niisugustesse kääbastesse mõnikord vihmavee mõjul tekkinud [[raud|rauarikkad]] <!--aali?--> kihid, mis sulgesid kääpa sisemuse õhu- ja veekindlalt. Tänu sellele on säilinud suur osa orgaanilisest materjalist.
 
Egtvedi piiga kehast on alles vähe, kuid tema rõivad ja [[hauapanused]] on säilinud väga hästi. Tüdruk kandis [[püstteljed|püsttelgedel]] kootud poolpikkade varrukatega pluusi ja lühikest nöörseelikut. Käte ümber olid [[kuld|kullast]] käevõrud, ühes kõrvas kõrvarõngas ja vööl villane vöö, mida ehtis suur [[pronks]]ist ketas. Tüdruku vöö külge oli kinnitatud [[sarv]]est kamm, jalgade ümber olid mähitud väikesed riidetükid.
 
Egtvedi piiga rõivastus ei olnud [[Skandinaavia pronksiaeg|Skandinaavia pronksiaja]] tüüpiline igapäevarõivas. Nagu teised Taani [[tammekirstuhauad]] (nt Borum Eshøj, Skrydstrup) näitavad, kandsid naised tavaliselt pikki ja praktilisi rõivaid. On arvatud, et Egtvedi piiga võis olla tantsija, kes osales usutseremooniatel. Pronksiajast pärinevatel [[kaljujoonised|kaljujoonistel]] on korduvalt kujutatud tantsijaid või akrobaate. Leitud on paar pronksfiguuri (Grevensvænge, Fårdal), mis kujutavad nöörseelikut kandvat tantsijat. Sarnase nöörseeliku fragmente või seda ehtinud pronksnaaste on leitud ka mitmest teisest pronksiaegsest hauast.
 
==Välislingid==
* [http://www.oakview.demon.co.uk/bronze_age/egtved.html Egtvedi piigastpiiga, rõivakomplekti rekonstruktsioon] (''inglise keeles'')
* [http://www.oakview.demon.co.uk/bronze_age/ Taani pronksiaegsetest rõivastest (tammekirstuhauad)] (''inglise keeles'')
* [http://www.nationalmuseet.dk/sw33830.asp Nationalmuseet'i koduleht] (''inglise keeles'')
531

muudatust