Vladimir Tšiž: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vladimir Fjodorovitš Tšiž (Tchisch)''' ([[9. juuni]] [[1855]] [[Smolensk]]i kubermang – [[4. detsember]] [[1922]] (1924?) [[Kiiev]]) oli Eestis tegutsenud vene [[arstiteadus|arstiteadlane]] (psühhiaater), professor ja kirjanik.

Vladimir Tšiž sündis [[Smolensk|Smolenskis]] aadliperre sõjaväelase pojana. Õppis [[Połack| Połacki]] kadetikorpuses. [[1878]]. aastal lõpetas Peterburi Sõjameditsiiniakadeemia, kus omandas arsti eriala. Peale seda läks teenistusse merelaevastikusse. [[1880]]. aasta septembrini töötas ordinaatorina KronstadtiKroonlinna sõjaväehaigla psühhiaatriaosakonnas. Peale esimese publikatsiooni ilmumist viidi ta üle Peterburi Psühhiaatriakliinikusse, kus ta töötas tuntud vene psühhiaatri [[I. P. Meržejevski]] juhendamisel.

Peale dissertatsiooniväitekirja kaitsmist jätkasstažeeris Tšiž oma kvalifikatsiooni tõstmist stazeerides tuntud psühhiaatrite juures välismaal. Täiendas oma teadmisi närvisüsteemi anatoomia alal tuntud saksa neuroloogi ja psühhiaatri [[Paul Flechsig]]i juendamiseljuhendamisel. Selle tulemusena ilmus [[1886]]. aastal tema raamat ´´"Teaduslik psühholoogia Saksamaal´´". [[Leipzig]]is õppis Tšiž eksperimentaalpsühholoogiat [[Wilhelm Wundt]]i juhendamisel. SammutiSamuti õppis ta hüpnoosi belglase [[Joseph Delboeuf]]i juhendamisel. Töötas tuntud neuroloogi [[Jean-Martin Charcot]]´i' juures.

Aastatel 1885-1891. aastatel töötas Tšiž peaarstina [[Panteleimon|Peterburi Püha Panteleimoni]] haiglas Sankt-Peterburis.

1888. aastast parallelselt töötamisega õpetas kohtuta psühhopatoloogiatrööbiti arstitööga Sankt-Peterburi Imperaatoriülikoolisülikoolis kohtupsühhopatoloogiat.

Aastatel 1891-1915 oli [[Tartu ülikool]]i [[psühhiaatria]] professor ja õppetooli juhataja.

Vladimir Tšiž oli kogenud klinitsist, hea pedagoog ning andekas kirjanikpsühhopatoloogiast psühhopatoloogia alalkirjutaja. Tšiž on psühhiaatrina analüüsinud mitmete kirjanike, filosoofide ja teiste ajalooliste isikute elukäiku ja loomingut: [[Paul I]], [[Aleksei Araktšejev|Araktšejev]], [[Puškin]], [[Auguste Comte|Comte]], [[Nikolai Gogol|Gogol]], [[Dostojevski]], [[Ivan Turgenev|Turgenev]], [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]].

Tema esimene teaduslik uurimus ilmus Wundti toimetatud ajakirjas [[Philosophische Studien]] ja oli pühendatud komplikatsiooni katsetele. Ta demonstreeris, et optilise ja akustilise sündmuse järjekorra hindamine on tähelepanust mõjutatud. Vaatlejal on kalduvus näha esimesena seda sündmust, millele tähelepanu on pööratud. Tõlkis [[Wilhelm Wundt|Wundt'iWundti]] füsioloogilise psühholoogia õpiku vene keelde. Pidas kuni 1904. aastani regulaarselt psühholoogia kursust. Tegi katseid ka endalenda peal -, näiteks uuris, kui täpselt suudab ärgata ettemääratusettemääratud ajal. Sai tulemuseks, et suudab seda teha 13 -minutilise täpsusega.