Yagi antenn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Yagifaltdipolp.jpg|pisi|300px| Yagi antenni elemendid: '''1''' ‒ silmusdipool,<br/> '''2''' ‒ reflektorid, '''3''' ‒ direktorid, '''4''' ‒ toitekaabel]]
== Yagi-Uda ==
'''Yagi-Uda''' ehk '''Yagi antenn''' ehk ridaantenn on [[suundantenn]], mille põhiosadeks on aktiivelemendina ehk elektromagnetlainete kiirgurina toimiv [[poollainedipool|silmusdipool]] ja passiivelemendid ‒ reflektorid (peegeldajad) ja direktorid (suunajad). Elementide pikkused ja vahekaugused valitakse niisugused, et nende omavahelise sidestuse tulemusena moodustub lainekanal ning selle tulemusena direktorite poole tugevalt väljavenitatud suunadiagramm. Selles suunas on võimsustihedus ja seega antenni [[võimendus]] kõige suurem.▼
▲'''Yagi-Uda'''
== Antenn ==
Antenn on seade raadiolainete efektiivseks kiirgamiseks või vastuvõtmiseks. Tema ülesandeks on kas kiirata energiat või koguda energiat – sõltuvalt sellest nimetatakse teda kas saate- või vastuvõtuantenniks. Saateantenn kiirgab temani elektrijuhi kaudu jõudnud energia vabasse ruumi (atmosfääri), vastuvõtuantenn aga kogub ruumis leviva elektromagnetlainete energiat ning edastab selle elektrijuhti. On tähtis, et antennini jõudev energia antakse uuele keskkonnale edasi võimalikult väikeste kadudega. Raadiotehnikas on oluline, et kiirgus oleks suunatud võimalikult efektiivselt ainult vajalikus suunas. Kui eesmärgiks on tagada side saatja ja vastuvõtja vahel, siis tuleb tagada, et kogu saateantenni kiiratav võimsus oleks suunatud vastuvõtuantenni poole. Ja ka vastupidi – vastuvõtuantenn peaks koguma raadiolainete energiat vaid saateantenni suunast. Järelikult peavad antennid olema spetsiaalse suunatundliku ehitusega.
Antenne ja nende efektiivsust mõjutavad erinevad parameetrid:<br />
* '''Kasutegur''' - kasutegur näitab kui suure osa saateantennini jõudnud võimsusest kiirgab antenn vabasse ruumi e=P_r/P_0 , Kus: e=antenni kasutegur; Pr=Vabasse ruumi kiiratud energia P0=saateantennini jõudnud energia.<br />
* '''Suunategur''' – Suunateguriks nimetatakse suhet, mis näitab mitu korda erineb kiirguri tekitatud maksimaalne võimsustihedus isotroopse kiirguri omast.<br />
* '''Võimendus''' – Antenni võimendus on antenni suunateguri ning kasuteguri korrutis. Dipoolantenni suhtes on ühikuks dBd ja isotroopse kiirguri suhtes dBi<br />
* '''Efektiivne pindala''' – Vastuvõtuantenn asub kiirgusväljas, mida iseloomustab kiirgusvälja võimsustihedus (W/m2). Antenni poolt kogutava võimsuse ja võimsustiheduse suhet nimetatakse antenni efektiivseks pindalaks.<br />
* '''Sisendtakistus''' - Antenni sisendtakistus on takistus, mida antenn avaldab oma sisendahelale. See on kompleksne suurus, sest koosneb nii aktiiv- kui ka reaktiivosast ning sõltub sagedusest. Selleks, et antenn kiirgaks maksimaalse võimsusega, peab antenn olema sisendahelaga sobitatud –antenni aktiivtakistus peab võrduma sisendahela aktiivtakistusega ning reaktiivtakistused peavad teineteist kompenseerima.<br />
* '''Sagedusriba laius''' - Antenni sagedusriba laius tähistab sagedusvahemikku, kusantenni karakteristlikud näitajad (sisendtakistus, suunadiagramm, polarisatsioon, võimendus jms) on piisavalt lähedased antenni kesksagedusele.<br />
* '''Kiire efektiivsus''' – Kiire efektiivsus näitab kui suur osa kogu kiiratavast võimsusest on suunadiagrammi pealehes.<br />
* '''Polarisatsioon''' – Elektromagnetilise laine elektrivälja vektori suund
=== Antennide tüübid ===
<br />
* '''Traatantenn''' (monopool, dipool, raamantenn jt)<br />
* '''Aperatuurantenn''' (lainejuht, ruuporantenn)<br />
* '''Võreantenn'''<br />
* '''Peegelantenn''' (paraboolantenn)<br />
* '''Läätsantennid'''<br />
== Yagi antenni konstruktsioon ==
| |||