Kasvaja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Osad kasvajad ei formeeru tuumoriteks, nagu näiteks [[leukeemia]] ja enamik [[epiteelkude|epiteelkoes]] arenevaid kasvajaid ([[kartsinoom]] ''in situ'').
[[Kasvaja teke]] algab harilikult [[kasvajaeelsed muutused|kasvajaeelsetest muutustest]] ja areneb kasvaja algmest, milleks võib olla kas üks rakk või rakkude rühm, mis on eelnevalt muutunud ja omandanud võime kasvajaliseks vohanguks.
Koevohandeid tekib organimis ka kaitse funktsioonidega seoses mitmesuguste patoloogiliste protsesside korral, nagu [[põletik]], organiseerumine, [[regeneratsioon]], [[hüperplaasia]] ja [[hüpertroofia]] kuid need alluvad harilikult organismi kontrollmehhanismidele.
10. rida ⟶ 12. rida:
Kasvaja tekib harilikult kasvajalise vohangu käigus ja seda põhjustavad mitmesuguseid häired nagu proliferatsiooni- ja diferentseerumishäire (kasvu, paljunemise ja küpsemise häire) mis on seotud raku tuumas asuva geneetilise aparaadi kahjustusega, allumatus neurohumoraalsele regulatsioonile (autonoomne) jm.
==Kasvajate liigitus==
Kasvajaid jagatakse nende struktuuri, kasvu ja leviku alusel
<ref>Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 7, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.</ref>:
16. rida ⟶ 19. rida:
*pahaloomulisteks kasvajateks ehk [[vähk (haigus)|vähktõveks]] ehk dediferentseerunud ehk mittediferentseerunud ehk valminud kasvajateks (''neoplasma malignum''; ''tumor malignum'').
===Terminoloogia===
Healoomulise kasvaja nimetuse konkreetse healoomulise kasvaja korral saab, kui lisada [[ladina keel]]est laenatud [[kude|koe]] või [[elund]]i nimetusele järelliide -''oom'', näiteks [[fibroom]], [[adenoom]], [[lipoom]], [[hepatoom]].
Pahaloomulise kasvaja nimetuse konkreetse pahaloomulise kasvaja korral saab, kui lisada koe või elundi nimetusele sarkoom, näiteks [[liposarkoom]], [[fibrosarkoom]]. Või epiteliaalsete pahaloomuliste kasvajate korral elundi nimetus, epiteeli tüüp ja kartsinoom, näiteks [[lamerakuline kartsinoom]], [[jämesoole adenokartsinoom]].<ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 216 – 217, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
=== Vaskulaarsed kasvajad ===
{{Vaata|Vaskulaarsed kasvajad}}
59. rida ⟶ 68. rida:
Kõige sagedamini on maolistel ([[boalased]],''[[Colubridae]]'', [[mürknastiklased]],[[rästiklased]]) diagnoositud lümfisõlmede pahaloomulisi kasvajaid ([[lümfosarkoom]]i), näit [[egiptuse kobra]]l,''[[Lampropeltis getulus getulus]]'' 'el, ''[[Bitis nasicornis]]'' 'el ja lümfisõlmedesse [[metastaas|metastaseerunud]] pahaloomulisi kasvajaid ([[roheline anakonda|rohelisel anakondal]] (1969)) jpt.<ref>H.E.Kaiser,[http://link.springer.com/book/10.1007/978-94-009-1091-1/page/1 "Comparative Aspects of Tumor Development"] Cancer Growth and Progression, Vol 5, 1989, DOI 10.1007/978-94-009-1091-1_3, ISBN 978-94-010-6981-6<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>Werner Frank, Arwid Schepky, [http://vet.sagepub.com/content/6/5/437.abstract "Metastasierendes Lymphosarkom bei einer Riesenschlange, Eunectes murinus (Linnaeus, 1758)"] doi: 10.1177/030098586900600507 Veterinary Pathology September 1969 vol. 6 no. 5 437-443, Osaline veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
==Viited==
67. rida ⟶ 79. rida:
[[Kategooria:Kasvajad| ]]
[[Kategooria:Onkoloogia]]
| |||