Sperm: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1390 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
}}
'''Spermatozoon''' ([[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest "σπέρμα" [[seeme]] ja "ζῷον" [[loomad]], inglise k ''spermatozoon'') ehk '''spermatosoid''', '''spermium''' ehk '''sperm''' või '''seemnerakk''' on enamiku [[suguline sigimine|suguliselt sigivate]] isaste [[organism]]i küps [[sugurakk]] ehk paljunemisrakk.<ref>Meditsiinisõnastik. Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. Tallinn, 2004, lk 680. ISBN 9985-829-55-7</ref>
 
Spermatosoidide ehk spermide arengut nimetatakse [[spermatogenees]]iks. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui [[spermiogenees]]iks.
 
Seemnerakkudest koosneb osaliselt ka [[seemnevedelik]].
 
== MeestelIseloomustus ==
Spermid esinevad kõigis loomarühmades, aga nad on oma kujult, suuruselt ja struktuurilt väga erinevad. Neid jaotatakse üldtunnuste järgi sabaga spermideks (flagellospermid) ja sabata spermideks (aflagelloidsed spermid). Neist viimased on iseloomulikud vaid üksikutele rühmadele [[nematoodid|nematoodide]], [[vähilaadsed|vähilaadsete]] ja [[ämblikulaadsed|ämblikulaadsete]] seas.<ref>[[Jüri Kärner]] (1997). ''Sissejuhatus arengubioloogiasse''. Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9985-56-284-4</ref>
 
=== Meestel ===
 
Spermid on harilikult nööpnõelakujulised, umbes 50 μm pikkused ja nende eluiga on 4 ööpäeva.
 
Seemnerakk koosneb : peast, kaelast, vaheosast ja sabast.
 
Nende [[liikumiskiirus]] vastuvoolu on umbes spermi kehapikkuse jagu sekundis.
 
==Ajaloolist==
Spermatosoide kirjeldas esmakordselt [[Antoni van Leeuwenhoek]] 1680. aastal, kuid pidas neid [[parasiit]]ideks.
* 1677. aastal avastas spermatozooni Jan Ham von Arnhem, selle avastuse kinnitas [[Antoni van Leeuwenhoek]].
 
Spermid on loomarakkudest kõige sarnasemad [[Opisthokonta|tagaviburiliste]] ühisele eellasele. Tagaviburilised (''Opisthokonta'') on ühisnimetus suurele eukarüootide rühmale, mille koosseisu kuuluvad kõik looma- ja seeneriigi esindajad ning mõned [[protistid|protistide]] [[klass (bioloogia)|klassid]]. Nende ühistunnuseks on, et tagaviburiliste ujuvatel rakkudel paikneb liikumist võimaldav [[vibur]] raku tagaosas.
 
==Vaata ka ==
*[[spermatiid]]
*[[spermatsütogenees]]
*[[spermiogenees]]
*[[spermatogenees]]
*[[spermatoloogia]]
*[[suguti]]
*[[ürgsugurakk]]
 
== Viited ==
{{Viited|}}
 
== VälisallikadVälislingid ==
* Rainer Kerge. [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4407_4375.html Valk, kelle korraldusel küpseb muna ja valmib seeme] Eesti Loodus, 2012/02
*[[Piret Pappel]]. ''[http://forte.delfi.ee/news/maa/teadusfoto-spermatosoidide-soda-mone-liigi-puhul-vagagi-vihane.d?id=66818647 TEADUSFOTO: Spermatosoidide sõda. Mõne liigi puhul vägagi vihane], Novaator 01. oktoober 2013 14:45, Veebiversioon (vaadatud 02.10.2013)
* Piret Pappel. [http://novaator.ee/ET/meditsiin/laisa_sabaga_sperm_jaole_ei_paase/ Laisa sabaga sperm jaole ei pääse] Novaator, 2. jaanuar 2012
* Piret Pappel. [http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/foto_spermatosoidide_soda/ Foto: Spermatosoidide sõda] Novaator, 1. oktoober 2013
* Piret Pappel. [http://www.novaator.ee/ET/loodus/leiti_vanimad_seemnerakkude_kivistised/ Leiti vanimad seemnerakkude kivistised] Novaator, 14. mai 2014
 
[[Kategooria:Bioloogia]]