Redaktsioon: 15. mai 2014, kell 20:36 redigeeri Karoling (arutelu \| kaastöö) 131 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. mai 2014, kell 20:54 redigeeri eemalda Karoling (arutelu \| kaastöö) 131 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Yagi-Uda (tuntud ka Yagi antenn) ehk ridaantenn on suundantenn, mille põhilisteks osadeks on aktiivelemendid ning passiivelemendid. Aktiivelemendina kasutatakse [[Dipool\|dipooli]] (enamasti silmusdipooli), mis toimib [[Elektromagnetiline_kiirgus\|elektromagnetlainete]] kiirgurina. Passiivelementideks on Yagi antennil reflektorid (reflector) ja suunajad (director). Elementide pikkused ja vahekaugused valitakse niisugused, et nende omavahelise sidestuse tulemusena moodustub lainekanal ning selle tulemusena direktorite poole tugevalt väljavenitatud suunadiagramm. Selles suunas on võimsustihedus ja seega antenni võimendus kõige suurem. Yagi antennid on väga populaarsed, kuna nende ehitus ei ole väga keerukas ning võimendustegur on suhteliselt hea. == Yagi antenni konstruktsioon == == Yagi antenni konstruktsioon ==Kõige lihtsamas variandis koosneb Yagi antenn kolmest elemendist – reflektorist, suunajast ning silmusdipoolist. Optimaalne reflektori ja silmusdipooli vaheline kaugus parima suunadiagrammi saamiseks on 0,15 -0,25 lainepikkust(λ) , suunajatest umbes 0,1 λ.[[Pilt:Pilt 1. Kolme elemendiga Yagi antenn\|100px\|raam\|paremal\|Pilt 1. Kolme elemendiga Yagi antenn]]Suurema võimenduse saamiseks saame antennile lisada veel suunajaid. Harilikult on antennil mitu suunajat. Reflektoreid üldjuhul ei lisata, kuna sellest tulenev võimenduse suurenemine on väike. Mida rohkem on suunajaid, seda suuremaks muutub antenni võimendus, ühtlasi muutub kitsamaks ka antenni suunadiagramm. Võimendus aga ei kasva lineaarselt sõltuvalt suunajate arvust. Näitena võib tuua, et kui reflektor ja ka suunaja on dipoolist 0,15 λ kaugusel, siis suurendades suunajate arvu 3-lt 4ni, siis võimendus kasvab koguni 1dB, 9lt 10-le aga juba kõigest 0.2dB. <ref>Stutzman, W. L., & Thiele, G. A. (1998). Antenna Theory and Design</ref>▼ Kõige lihtsamas variandis koosneb Yagi antenn kolmest elemendist – reflektorist, suunajast ning silmusdipoolist. Optimaalne reflektori ja silmusdipooli vaheline kaugus parima suunadiagrammi saamiseks on 0,15 -0,25 lainepikkust(λ) , suunajatest umbes 0,1 λ.Suurema võimenduse saamiseks saame antennile lisada veel suunajaid. Harilikult on antennil mitu [[Pilt:Antenn1.png\|pisi\|Pilt 1. Kolme elemendiga Yagi antenn]] ▲== Yagi antenni konstruktsioon ==Kõige lihtsamas variandis koosneb Yagi antenn kolmest elemendist – reflektorist, suunajast ning silmusdipoolist. Optimaalne reflektori ja silmusdipooli vaheline kaugus parima suunadiagrammi saamiseks on 0,15 -0,25 lainepikkust(λ) , suunajatest umbes 0,1 λ.[[Pilt:Pilt 1. Kolme elemendiga Yagi antenn\|100px\|raam\|paremal\|Pilt 1. Kolme elemendiga Yagi antenn]]Suurema võimenduse saamiseks saame antennile lisada veel suunajaid. Harilikult on antennil mitu suunajat. Reflektoreid üldjuhul ei lisata, kuna sellest tulenev võimenduse suurenemine on väike. Mida rohkem on suunajaid, seda suuremaks muutub antenni võimendus, ühtlasi muutub kitsamaks ka antenni suunadiagramm. Võimendus aga ei kasva lineaarselt sõltuvalt suunajate arvust. Näitena võib tuua, et kui reflektor ja ka suunaja on dipoolist 0,15 λ kaugusel, siis suurendades suunajate arvu 3-lt 4ni, siis võimendus kasvab koguni 1dB, 9lt 10-le aga juba kõigest 0.2dB. ~~<ref>Stutzman, W. L., & Thiele, G. A. (1998). Antenna Theory and Design</ref>~~ . <ref>Stutzman, W. L., & Thiele, G. A. (1998). Antenna Theory and Design</ref>

Yagi antenn: erinevus redaktsioonide vahel